- Šaakalile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe või jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni.
- Hundile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni, välja arvatud Hiiu ja Saare maakondades, kus võib pidada peibutusvõi varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni ning varitsus- või hiilimisjahti 1. märtsist kuni 31. märtsini.
Keskkonnaministeeriumi pressiteade
06.01.2016
Keskkonnaminister Marko Pomerants kinnitas jahieeskirja muudatuse, millega täpsustatakse mitmeid sigade Aafrika katku tõrjumisega seotud sätteid, samuti lisati kütitavate väikeulukite nimekirja šaakal.
Eelmise aasta novembris võttis Riigikogu vastu jahiseaduse muudatuse, millega lubatakse sigade Aafrika katku tõrjumisel kasutata kunstlikku valgusallikat, küttida seisva mootoriga mootor- või maastikusõidukist ning teatud juhtudel kasutada püünisaedu. Jahieeskirjaga täpsustatakse nende kasutamise reegleid.
Loe täpsemalt: Alates 06.01 on lubatud metssigade küttimist hõlbustavad meetmed
“Jahindusvaldkonna seadusloome koha pealt nüüd enam seoses seakatkuga miskit oodata ei maksa. Natuke lund sai ka me haldusala poolt metsa alla ja nüüd pole muud kui tauditõrjega edasi liikuda,” märkis keskkonnaminister.
Kunstlikku valgusallikat kasutades peab püssiraua suue lasu hetkel asuma maapinnast vähemalt 2,5 meetri kõrgusel. See on äärmiselt oluline ohutuse seisukohast, sest valgusallika valgusvihu ulatus on kuuli, eriti vintrelva kuuli tabamiskaugusest tunduvalt lühem, mistõttu ei saa kütt madalalt tulistades tagada lasu ohutust, nägemata objekte, mis asuvad kaugemal kui valgusvihk. Ülevalt alla tulistades väheneb kuuli lennukaugus ja see jääb üldjuhul küti valgusvihu ulatusse.
Jahirelvad peavad üldjuhul transpordivahendis olema laadimata ning püssikotis või kabuuris. Jahieeskirja muudatus lubab seisva mootoriga mootor- või maastikusõidukis relva püssikotist välja võtta ja laadida vahetult enne metsseale suunatud lasu sooritamist.
Keskkonnaagentuuri, Keskkonnaameti ja Eesti Jahimeeste Seltsi ettepanekul lisati väikeulukite nimekirja šaakal ning sätestati šaakali küttimiseks lubatud jahipidamisviisid ja -aeg.
Esimest korda määrati šaakal kui liik Eestis jahikaamerate abil mõned aastad tagasi. Alguses arvati, et šaakal on võõrliik, kuid tänaseks on kindlaks tehtud, et šaakal on meile levinud looduslikul teel. Šaakal on oma suuruselt karu, hundi ja ilvese järgi neljas kiskja meie aladel, kes murrab ka väiksemaid koduloomi. Arvestades šaakali kiiret sigimisvõimet ja suhteliselt varjatud eluviisi võib temast kiiresti saada nuhtlus meie lambakasvatajatele ja seetõttu ka poollooduslike koosluste hooldamisele ja seal pesitsevatele linnuliikidele.
Lubatud jahipidamisviiside ja jahiaja määramisel on lähtutud liigi spetsiifikast ning meie jahipidamiskultuurist ja tavadest. Šaakal on bioloogiliselt ja käitumiselt väga lähedane hundile, mistõttu on otstarbekas lubada kasutada šaakalijahil hundijahi küttimismeetodeid ja vahendeid ning sätestada hundiga sama jahiaeg. Šaakali küttimisele ei ole esialgu planeeritud sätestada arvulisi limiite.
Kuna šaakali ökoloogiast on vähe teada, on tema kohta täiendavate andmete kogumine väga oluline. Seetõttu tuleb kütitud või surnult leitud šaakalist koheselt teavitada Keskkonnaametit.
Hiiu ja Saare maakondades pikendatakse hundijahi pidamise aega kahe kuu võrra 1. oktoobrist kuni 31. märtsini kõiki varem lubatud jahipidamisviise kasutades, välja arvatud jaht jahikoertega alates jahiaasta lõpust kuni 31. märtsini.
Lisaks muudetakse ka seireandmete kogumise korda, nimelt vähendatakse põtradelt kogutavate bioproovide mahtu ning täpsustatakse ruutloenduse sätteid ja lihtsustatakse kopra jahindusstatistiliste andmete esitamise nõudeid.
