Praegu on käimas jahihooaeg, mistõttu küsis Delfi Lemmiklooma portal Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhilt Tõnis Kortsilt, kuidas on õige jahihooajal metsas käituda.
Kas jahimeeste nägemine ja laskude kuulmine võib tähendada ohtu ka looduses liikujale ja tema neljakäpalisele? Kuidas tagada iseenda ja lemmiklooma ohutus ning mida tuleks silmas pidada?
Kas jahipidamine ohustab kuidagi ka looduses liikujaid?
Küsimus võib tekkida ühisjahi puhul, kui jahist võtab osa rohkem jahimehi. Kui kütiliinina kasutatakse vähese intensiivsusega sõiduteid, paigutatakse välja vastav märk, millel on kirjas „ettevaatust jaht“.
Reeglina mingit ohtu pole ja õnnetused on haruldased võrreldes näiteks liiklusega või mõne muu valdkonnaga. Ühisjahte peetakse reeglina nädalavahetustel ja siis võiksid looduses liiklejad olla tavapärasest tähelepanelikumad.
Kui märgatakse punaste või oranžide vestidega inimesi, siis on teada, et käib ühisjaht. Sellest saab aimu ka siis, kui piirkonnas liigub tavapäraselt rohkem sõidukeid ja nendes istuvad punaste või oranžide riietega inimesed.
Lahtiste koertega pole looduses liikuda lubatud. Seda ei tohi kindlasti teha, sest see ohustab eelkõige väiksemaid ulukeid ja linde.
Sellisel juhul ei tohi jääda märkamatuks, vaid endast tuleb märku anda ja liikuda jahipidamiskohast eemale. Vastastikune tähelepanelikkus ja viisakus kindlustab ohutuse.
Tasub teada, et tänapäeva jahimees ei lähe metsa pelgalt oma lõbuks, vaid temale riigi ja ühiskonna poolt antud ülesannet suurulukite arvukuse reguleerimisel täitma. Küttimismahtude täitmine pole palve või vabatahtlik asi. See on kohustus, mille mittetäitmine toob kaasa sanktsioonid.
Hea näide vastastikkusest austusest ja viisakusest pärineb eelmisest nädalavahetusest, kui osalesin Soome külas peetavas põdrajahis. Kütiliinis olles sõitsid meist mööda autod, kust naeratavad inimesed meile sõbralikult lehvitasid.
Meid on Eestimaal vähe ja mahume kõik ilusasti ära, kui oleme mõistvad ja käitume vastavalt.
Loe edasi Delfist.
