Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tänab Eesti Jahimeeste Seltsi ja jahimehi, kes on sel kevadel olnud põllumeestele oluliseks abiks haneliste põllukahjude vähendamisel.
Koostöös on suudetud säästa nii loodust kui kaitsta tuleviku saake.
Haneliste arvukus on viimastel aastatel oluliselt kasvanud ning on senini kasvutrendis. See on põllumeestele valmistanud palju muret, kuna kevadrändel Eestis peatuvad haned kasutavad oma toidulauaks teraviljapõlde ja rohumaid, kust peab tulema nii inimeste toit kui ka sööt loomadele. Linnuparv koosneb tavaliselt kuni kümnetest tuhandetest isenditest, kes põhjustavad ulatuslikke kahjustusi.
„.Hanede põldudelt eemale peletamiseks on vaja inimesi, kes pidevalt ja vastutustundlikult haneliste rände ajal põldudel heidutust teeksid. Samas on kevad kiire periood, kus kõik põllumehed nagunii peavad mitmekordse koormusega põllutöödega tegelema,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige ja teraviljatoimkonna esimees Olav Kreen. „Tänavu kevadel on jahimeeste abiga suudetud suurendada heidutusega tegelevate inimeste arvu ja seeläbi suurendada inimeste vahetut kohalolekut põldudel, mis on ehk kõige efektiivsem peletusmeede,“ lisas Kreen.
„Selline koostöö jahimeestega on olnud põllumeestele suureks abiks ja mitte ainult aidanud kaitsta saaki, vaid on samm ökoloogilise tasakaalu poole, suunates linde nende loomupärastele looduslikele toitumisaladele,“ ütles koja teraviljatoimkonna juht.
Ulatuslikum hanede heidutamine üle Eesti toimus 15. märtsist kuni 15. maini riigi poolt 2019. aastal käivitatud hanede heidutusuuringu järje raames. Uuringu eesmärk on hinnata erinevate heidutusmeetmete tõhusust. Siinkohal täname veelkord põllumehi, kes olid valmis vaatamata pingelistele kevadtöödele osalema uuringus ja kõiki jahimehi, kes põllumehi selles töös on abistanud. Tunnustame ka uuringu teostaja OÜ Rewild asjatundlikku meeskonda, kelle töö on oluliseks panuseks põllumeeste kevadisele probleemile lahenduste leidmisel.
Taust:
Esimesed hanelised jõuavad kevaditi Eestisse olenevalt ilmastikuoludest alates märtsi esimesest poolest ja viibivad siin maikuu viimaste päevadeni. Linnuparv koosneb tavaliselt tuhandetest isenditest, kes kahjustavad või hävitavad põllul kasvavaid taimi. Kui seda juhtub korduvalt, kurnab see kultuurtaime täielikult ja saagiaasta võib juba kevadel lugeda ebaõnnestunuks. Samuti söövad rändel olevad linnud põldudelt ära sinna külvatud oa-, herne- või suviviljade seemned. Sarnane on olukord ka kultuurrohumaadega. Lindude tegevuse tõttu kurnatud taimik annab oluliselt vähem saaki.
Rannikuäärsetel põldudel ei saa enamasti tulusaid talivilju kasvatadagi, kuid rändel olevate haneliste poolt tekitatud probleemid on muutunud üha olulisemaks ka sisemaal.
Haneliste heidutusjaht on Eestis lubatud 20. septembrist kuni 30. novembrini. Kahjuks ületab aga just kevadine rändlindude arvukus taluvuse piiri, põhjustades põllupidajatele ulatuslikku kahju. Jääb saamata tulu, halveneb konkurentsivõime, ohus on töökohad ja niigi habras maaelu tervikuna.
