Jahimeeste ja metsaomanike koostöö: läbi ühisosa otsimise ühiste väärtusteni

Jahimeeste ja metsaomanike koostöö: läbi ühisosa otsimise ühiste väärtusteni

1487
Foto: EJS

Jahimeeste ja metsaomanike suhetes on olnud erinevaid aegu.

Praegu kehtiv jahiseadus võeti vastu ja hakkas kehtima 2013. aastal. Kuna seadus paneb paika õigused ja kohustused, siis on loomulik, et seaduse tegemise ajal erinevate sihtgruppide suhted pingestuvad. Püütakse enestele välja kaubelda või võidelda paremaid tingimusi, kaitsta igati omi huvisid.

Nii juhtus ka jahimeeste ja metsameestega seaduse tegemise protsessis. Põhiline küsimus oli muidugi jahiõigus, mille üle diskuteeriti. Erinevates riikides ja kultuurides on jahiõigust jagatud väga erinevalt, võiks öelda seinast seina. Esimese Eesti Vabariigi ajal oli jahiõigus maaomaniku õigus. Vahepealne nõukogude aeg mõjutas mitmeid põlvkondi arusaamadega ühiskondlikust omandist. Kaasaegne jõudsalt leviv roheline mõtlemine käsitleb loodusressursse suuresti kogu inimkonna omandina ja kõige selle tulemusena on Eestis välja kujunenud ja edasi kujunemas täiesti uudne olukord. Lisaks jahimeeste ja metsameeste huvigruppidele on lisandumas uus põlvkond, kes kannab mõlematest hoopis erinevaid väärtusi.

Koostöö aluseks on ühisosa leidmine

Jahimeeste koostöö metsaomanikega algas sellest, et alustati ühisosa otsimisega. Erinevused olid juba eelnevalt hästi selgeks saanud. Selleks kutsuti ühiselt Erametsaliidu ja Eesti Jahimeeste Seltsiga kokku jahimehi ja maaomanike esindusorganisatsioone ühendav ümarlaud.

Esimene tegevus oli see, et arvestades metsaomanike ettepanekut ja märkusi viidi sisse muudatused Eesti jahinduse heasse tavasse. Igasuguse koostöö aluseks on vastastikune austus. Nii sai tava esimese peatüki uueks pealkirjaks: Suhtu austavalt loodusesse, ulukitesse ja maaomandisse! Samas lisati kaks uut punkti. Nendest tulenevalt kohustusid jahimehed pidama jahti selliselt, et see ei kahjustaks maaomaniku vara. Samas sätestati maaomaniku toetamine jahialastes küsimustes tõdedes, et koostöö on mõlemale osapoolele kasulik. Need muudatused võeti vastu ligi 200 delegaadiga Eesti Jahimeeste Seltsi volikogus, mis on organisatsiooni kõrgeim organ. Seega fikseeriti alanud koostöö jahimeeste poolelt kõige kõrgemal tasemel ja ühes jahimeestele olulisemas dokumendis.

Loe edasi Metsamajandusuudistest.