„Eestis on olnud relvanõuded alati olnud rangemad kui Euroopas keskmiselt,“ ütles jahimeeste selts tegevjuht Tõnis Korts Õhtulehele. See, millest puudust tuntakse, on hindamine: kas kursusele tulija ikka sobib jahimeheks. „Kuna kõik terviseandmed on salajased, siis meil ei ole ka võimalik saada teada, kas inimene on sobilik. Seda otsustab esimene filter ehk meditsiin.“
Jahindus on üks mitmest alusest, mis võimaldab taotleda relvaluba. Jahimehi on vaja, et ulukite arvukust reguleerida ja nii toimuvadki regulaarselt jahimeeste kursused. Teadmiste kõrval tuleb huvilisel saada tervisetõend ning läbida relvaeksam.
Kortsi sõnul saab jahimeheks igaüks, kellel on paberid korras, ehk seltsil puudub ülevaade, milline on tahtja tegelik sobivus püssimeheks. „Kogu relvaloa süsteem, alates eksamitest ja vastavuse hindamiseni, see kõik on politsei rida ja siis ka meditsiini, sest tegelikult algab relvaloa taotlemine arsti juurest,“ selgitas Korts. „Meie ei saa hinnata neid inimesi, kes tulevad meie kursustele.“
Loe lähemalt Õhtulehest.
