Pärnu loodusmajas kohtusid 2. märtsil haridus- ja jahindusinimesed.
Aset leidnud kohtumise ajendiks oli asjaolu, et teavituslõhe jahinduse ja ulukipopulatsioonide tasakaalustamisel on jätkuvalt laienemas. Noortel pole toimuva osas selgust ega ülevaadet. Teavet saadakse juhuslikest isiklikest allikatest, sotsiaalmeediast ja mõistagi ka koolist. Asjaolusid, et see nii on, kinnitasid ka kohalolnud.
Vestlusringis osalesid Pernova hariduskeskuse õppeprogrammi õpetaja Kadri Kilusk ja huviringi juhendaja ning õppeprogrammi õpetaja Evelin Nigula, huviringi juhendaja ja õppeprogrammi õpetaja Karin Klaus, praktikant Kertu Saviots ning programmijuht Kadri Rea. Jahimeeste poolt osalesid koosolekul Pärnumaa Jahimeeste Liidu tegevjuht Eero Nõmm ja “Ulukid teel” projektijuht Urmas Salmu.
Sellest, et eluslooduses päriselt toimivaid protsesse õpetavad erinevad haridusasutused, sh ka lasteaiad, ei kahelnud keegi. Paljudel juhtudel jääb aga igapäevaselt looduses ja iseäranis jahinduses toimuv teadmatuks. Kuigi EJS on oma kodulehele juba aastate vältel kogunud mitmekülgset õppematerjali, pole seda haridusasutustele ega huviringidele aktiivselt teadvustatud. Jutuks tulid nii ulukite tekitatud kahjud (karud mesitarudele) kui ka mitmete kiskjate tänane arvukus ja nende liikide püsimine meie looduskeskkonnas. Eraldi teemaks kujunes liiklus, ning seonduvad kokkupõrked ulukitega, kus meil kõigil on mingi isiklik side nii väike- kui ka suurulukitega.
Mõttevahetuse tulemusel sai selgemaks, et jahimehed peavad olemasoleva teabe jagamisel olema aktiivsemad. Suhtlema haridusasutustega, samas ollakse just viimastes väga huvitatud ka kõigest vahetust st esimestest allikatest pärit teabe saamiseks. Kokkuvõtteks selgus, et mõlemal poolel on nii tahet kui võimalusi, mida lisaks ka EJS-i aastateema “väärtusta jahisaaki” raames edendada. EJS-is vaadatakse üle õppematerjalid ja nende saadavus, kohandatavus õpetajatele veelkord ka sisuliselt üle, et järgmisel kohtumisel olla veelgi sisukamad.
Eestimaa loodus, metsandus ja jahindus on meie rikkused, milliste väärtuste teadvustamine lastele, alates lasteaia vanematest rühmadest kuni gümnaasiumi astmeni vajavad sisukat konteksti ja rohujuuretasandil lähenemist.
