Sellel hooajal lubab riik küttida senisest rohkem hunte. Esmaseks küttimismahuks kehtestati 140 hunti. Vajadusel võib Keskkonnaamet (KeA) seda mahtu suurendada. Jahimehed kahtlevad, kas olemasolevate tingimustega on sellise koguse küttimine reaalne ega anna lubadust mahu täitmise osas.
Hundijahi algusele eelnesid mitmed kokkusaamised ja nõupidamised teemal, kuidas ikka oleks hunte õige küttida. Arvamused olid ja on siiani erinevad, nagu ikka hunditeema puhul. Arutati ka seniste ohjamispiirkondade laiendamist maakondadele, nagu see oli enne ohjamispiirkondadele üleminekut. Korraks käis laualt läbi ka variant küttida hunte ühtses ohjamispiirkonnas üle Eesti. KeA peadirektori käskkirjaga toimub huntide küttimine aga senistes ohjamispiirkondades. Leevendus eelmise aastaga võrreldes on see, et ohjamispiirkonna siseselt pole seltsidel piiranguid.
Vaatamata sellele leevendusele on jahimehed siiski kahtlevad, kas selliste tingimustega on võimalik selline kogus hunte küttida. Kui lühikese perioodi jooksul on vaja küttida suur kogus ulukeid, siis peaksid piirangud olema võimalikult väikesed. Sarnane kogemus on meil olemas SAKiga, kui metssigade arvukus oli vaja kiiresti alla tuua. Loomulikult ei saa neid kahte liiki võrrelda, aga põhimõte on sama. Kui on vaja kiiret ja efektiivset küttimist, peaksid piirangud olema minimaalsed. Samas tuleb silmas pidada, et hundijahiks vajalikku lumikatet ei pruugi tulla.
Keskkonnaamet on lubanud, et uue ja juba käivitatud hundi ohjamiskava arutellu kaasatakse EJS senisest aktiivsemalt. Selle kaudu saab jahimeeste katusorganisatsioon anda ka oma sisendi hundijahi korralduse osas. Samas kindlasti näitab ka praktika, kuidas hundiküttimine kulgeb ja kas ning missuguseid leevendusi on vaja rakendada, et arvukust hoida ohjamiskavas ettenähtud piirides ning et hundikahjud oleksid ühiskonnale talutavad.
