27. märtsil külastasid Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu osakonna juhata Harles Kaup ja peaspetsialist Olga Piirik EJSi, et tutvustada jahimeestele kurtumustõve seiretööd ja paluda jahimeeste abi seires.
Harles Kaup rääkis jahimeestele kurtumustõve proovide võtmise vajadusest, kuna hirvlaste haigus on jõudnud juba Soome ning oht haiguse siia jõudmisel on suurenenud. Olga Piirik näitas seires osalevatele jahimeestele kuidas proovide tegemine käib ning andis kaasa vajalikud juhendid.
Jahimeeste osalemine on äärmiselt vajalik ja veterinaarid palusid jahimeeste toetust. Jahimehed olid nõus oma panuse uurimisprojekti andma.
Eelkõige kogutakse proove riskiloomadelt ehk:
- surnud või hukkunud isenditelt;
- liikluses hukkunud või kiskjate poolt tapetud hirvlastelt;
- kliinilise leiuga või haigetelt isenditelt;
- kütitud metsikute hirvlaste inimtoiduks kõlbmatuks tunnistatud isenditelt.
Juhul, kui nende proovide tegemisega pole võimalik kogutavate proovide nõutavat arvu täita, on võimalik proove koguda tervete ulukite küttimise teel.
Kurtumustõve proove saab võtta ainult pärast looma hukkumist. Materjal võetakse laboratoorseks uurimiseks eraldi igal isendilt hukkumise päeval ning toimetatakse laboratooriumisse esimesel võimalusel. Kurtumustõve uurimiseks võetakse proov hirvlaste piklikajust, milleks kasutatakse spetsiaalseid proovivõtu vahendeid.
Euroopas tuvastati esimene kurtumustõve juhtum 2016. aastal Norras. Tänavu 8. märtsil tuvastati Soomes Kainuu maakonnas Vene piiri lähedal 15-aastasel põdral kurtumustõbi. Eelmise aasta alguses käivitati viies Euroopa riigis, sh Soomes ja Eestis kurtumushaiguse alane seire.
