Vaata kogu tabelit
Sigade Aafrika katkust tulenevalt kehtestas riik eelmisel aastal tavapärasest oluliselt suuremad metssigade küttimismahud. Vastavalt Keskkonnaameti (KKA) peadirektori Andres Onemari käskkirjale tuli jahimeestel küttida eelmisel jahiaastal 29 608 metssiga. Alguses tundus see arv jahimeestele ulmelise suurusega, aga vaatamata sellele kinnitasid Eesti Jahimeeste Seltsi juhid, et tulevad selle kohustusega ise toime.
Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi Margus Puusti sõnul oli sellise lubaduse aluseks hästiorganiseeritud, tugev ja tegus Eesti Jahimeeste Selts oma liikmesorganisatsioonidega. Seetõttu ei olnud riigil vaja kaasata ei armeed ega tunnistada metssiga väikeulukiks.
Tänaseks on KKA kokkuvõtted teinud ja küttimistulemused teada. Riigi poolt seatud küttimisülesanne on täidetud ja 29 6080 isendi asemel on kütitud 32 332 metssiga. Sellele lisandub üle kahe tuhande surnult leitud ja maetud metssea. Seega täideti kohustus jahimeeste poolt 116%-liselt.
Puusti sõnul on riigi plaani täitmisest ja ületamisest olulisem asjaolu, et jahimehed on riigile ja ühiskonnale ilmekalt tõestanud, et nendega võib arvestada ka siis, kui ühiskonnal on rasked ajad, nagu seakatk seda on. Puust lisas aga juurde, et vaatamata sellele, et üks lahing on võidetud, ei ole sõda sigade Aafrika katkuga kaugeltki veel läbi. Seetõttu on äärmiselt oluline tegutseda koordineeritult edasi ja seda Eesti Jahimeeste Selts ühistöös riigiga ka teeb. Lähiajal on plaanis koostöös Maaeluministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti ning Veterinaar- ja Toidulaboratoorimiga läbi viia Eesti erinevas paigus viis SAK-i infopäeva, kus jahimeestele tutvustatakse viimaseid arenguid.
Eesti Jahimeeste Selts
Keskkonnaameti pressiteade
Jahimehed täitsid Keskkonnaameti määratud metssigade küttimiskohustuse 29 608 isendit, ületades paljudes maakondades ettenähtud miinimumi.
29. veebruariga lõppenud jahindusaasta oli erakordne, kuna metssigade kaudu leviva sigade aafrika katku leviku tõkestamiseks tuli metssigade küttimine ümber korraldada ning kehtestada varasemast kõrgemad küttimismahud. Jahindusorganisatsioonid teadvustasid metssigade seas leviva katku tõsidust ja loomade arvukuse vähendamise vajadust, küttides 32 330 metssiga. Lisaks hukati 35 katku kahtlusega metssiga ja leiti 2006 hukkunud korjust. Metssea asurkond vähenes möödunud jahiaasta jooksul 34 371 isendi võrra.
Värsketest küttimisandmetest selgub, et 1/3 metssigadest kütiti jaanuaris ja veebruaris, mil jahipidamisele aitas kaasa loomajälgi reetev lumekate. Piirkondades, kus katk veel levinud ei ole, ületati etteantud küttimislimiiti. Täitmata jäi kohustus Põlva-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal, mis on ka mõistetav, kuna nendes maakondades on katk kõige ulatuslikumalt loomade arvukust vähendanud.
„Meie jaoks oli prioriteet langetada kiiresti metssigade arvukust, et seeläbi tagada seakatku hääbumine looduses ning vältida edasist majanduslikku kahju seakasvatajatele. Tunnustame jahimehi hea koostöö ning regulaarselt edastatud küttimisandmete eest. Nende esitatud andmed on abiks ka Keskkonnaagentuurile andmaks soovitusi järgmiseks jahindusaastaks,“ lausus Jaanus Kala, Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja.
Metssigade arvukuse vähendamiseks kohustas Keskkonnaamet rohkem tähelepanu pöörama emiste ja noorte isendite küttimisele. Etteantud struktuur oli täiskasvanud isenditest 60% emiseid ja kogu küttimismahust 60% noorloomad, reaalselt kütiti 52% emiseid ja 40% noorloomi.
Seakatku leviku seiskamiseks või selle kiiruse oluliseks pidurdamiseks tuleb jätkata metssigade küttimist ka edaspidi, et saavutada oodatud arvukus – 1,5 isendit 1000 ha kohta. Selle eesmärgini jõudmine võtab hinnanguliselt 2-3 aastat aega.
Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab Keskkonnaamet koostöös Keskkonnaagentuuri, Keskkonnainspektsiooni ning Veterinaar- ja Toiduametiga. Metssigade küttimisandmete aruanded avaldatakse igakuiselt Keskkonnaameti kodulehel.
Lisainfo:
Jaanus Kala
Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja
e-post: jaanus.kala@keskkonnaamet.ee
telefon: 5144 510
