Jahimehed on 2. veebruari seisuga küttinud Eestis kokku 51 hunti.
Keskkonnaamet on küttimismahuks kokku määranud 67 isendit.
Seni on kütitud Järvamaal 12 hunti, Võrumaal 7 hunti, Lääne- ja Tartumaal 6 hunti, Pärnu- ja Jõgevamaal 5 hunti, Põlva- ja Harjumaal 4 hunti ning Rapla- ja Ida-Virumaal 1 hunt.
Kolmandik kütitutest ehk 19 hunti olid kärntõve tunnustega.
Alates 2018. aastast korraldatakse Eestis huntide küttimist mitte enam maakondade piiride vaid ohjamisalade põhiselt, suunamaks küttimissurvet eelkõige kahjustus ja loomakasvatuspiirkondadesse, säästes samal ajal loodusmaastikes elavaid ja kahjusid mittepõhjustavaid hundikarju. Nii on võimalik säilitada hundi asurkonna soodne seisund ja vähemalt piirkonniti tema ökoloogiline funktsioon, hoidudes samal ajal ülemäärastest kahjudest lambakasvatusele.
Mullu teatati Keskkonnaametile 109 hundirünnakust kari- ja koduloomadele. 2021. aastal toimus enim hundirünnakuid Harju, Järva, Lääne, Lääne-Virumaa, Rapla, Pärnu ja Viljandi maakonnas. Lisaks murdsid hundid 11 veist ja 5 koera.
Novembrist veebruari lõpuni kestva hundijahi eesmärk on ohjata hundi arvukust kiskjakahjustuste vähendamiseks ning ennetamiseks.
