Möödunud jahihooajal (2022/2023) küttisid jahimehed 13 523 metssiga, millega täitsid peaaegu teadlaste soovitatud küttimismahu (14 000 isendit).
EJS-i juhatuse liikme Priit Vahtramäe sõnul oli Keskkonnaagentuuri minimaalne soovitus jahiaastaks suurusjärgus 14 000 isendit. „Küttimiskokkulepped saavutati 12 maakonnas ja lepet ei saavutatud kolmes maakonnas (Võrumaa, Saaremaa ja Põlvamaa). Võrreldes eelnevate aastatega oli jahiaasta eripära selles, et Keskkonnaamet metssigade küttimise kohustust käskkirjaga ei kehtestanud. Ühisel nõupidamisel lepiti kokku, et jahimehed kütivad nii palju kui nad suudavad,“ ütles Vahtramäe.
Jahimehed küttisid Eestis kokku 13 523 metssiga, mis oli võrreldes 2021/2022 küttimise hooajaga kõrgem 2122 isendi võrra.
Selline küttimistulemus tähendab Vahtramäe sõnul seda, et jahimehed on vastutustundlikud ja on aru saanud oma rollist ühiskonnas. „Vaatamata riikliku käsu puudumisele kütiti maksimaalselt võimalik arv metssigu, millega takistati sigade Aafrika katku levikut. Tänu sellele küttimistulemusele pääses nii mõnigi koduseafarm katastroofist,“ sõnas Vahtramäe.
Tänu Keskkonnaameti, Põllumajandus- ja Toiduameti, seakasvatajate ja jahimeeste heale koostööle hoitakse sigade Aafrika katku Eestis kontrolli all. Viimane katkupuhang koduseafarmis oli 2021. aasta Pihlaka OÜ farmis, mil tuli hukata ligi 2000 siga. Võrdluseks oli Lätis mullu kuus kollet, kus hukati kokku 1512 kodusiga ning Leedus 16 kollet, kus hukati 2255 kodusiga.
Et aidata senisest tõhusamalt kaasa katkuvastasele võitlusele otsustas riigikogu lubada tsiviilkäibesse öösihiku ja seda just sigade Aafrika katku piiramiseks. Vastava korra kehtestab Keskkonnaamet käskkirjaga. Kriitiliseim aeg, mil katk võib sattuda farmidesse, on suvi ja sügis. Sellest ohust tulenevalt on tõenäoliselt käskkirja oodata varsti.
