29. augusti seisuga on Eesti jahimehed küttinud 45 pruunkaru lubatud 61-st.
Keskkonnaamet andis selleks jahihooajaks 61 pruunkaru küttimisluba, mis on viie isendi võrra rohkem kui möödunud aastal. Küttida on veel jäänud 16 isendit.
Jahimehed on valdavas enamuses küttinud isakarusid. Viimastel andmetel on enim karu (10 ulukit) kütitud Lääne-Virumaal. Viljandi-, Järva- ja Jõgevamaal on jahimehed küttimiskohustuse juba täitnud. Juhul, kui nendes piirkondades peaks karude tekitatud kahjude arv suurenema, saavad jahimehed küttimislube juurde taotleda.
Järva- ja Jõgevamaal oli lubatud küttida viis karu, Viljandis aga kolm. Põlva- ja Pärnumaal on sel jahihooajal kahjustuste vältimise eesmärgil kütitud vaid üks karu.
| Maakond | Lubatud küttida | Kütitud | Veel küttida |
| HARJUMAA | 9 | 8 | 1 |
| IDA-VIRUMAA | 14 | 7 | 7 |
| JÕGEVAMAA | 5 | 5 | 0 |
| JÄRVAMAA | 5 | 5 | 0 |
| LÄÄNE-VIRUMAA | 11 | 10 | 1 |
| PÕLVAMAA | 4 | 1 | 3 |
| PÄRNUMAA | 2 | 1 | 1 |
| RAPLAMAA | 4 | 2 | 2 |
| TARTUMAA | 4 | 3 | 1 |
| VILJANDIMAA | 3 | 3 | 0 |
| KOKKU | 61 | 45 | 16 |
Karu küttimise mahu määramise aluseks on kahjustuste esinemise sagedus ja kahju tekitanud isendite arv kahjustuspiirkonnas. Küttimismaht on maakonniti jagatud jahipiirkondade vahel ning suunatud eelkõige piirkondadesse, kus kahjustusi on viimastel aastatel kõige rohkem esinenud.
1. augustil alganud arujahihooaeg kestab 31. oktroobini. Karule on lubatud jahti pidada vaid kahjustuste piirkonnas kahjude vältimise eesmärgil.
