Mai lõpu seisuga on jahimehed küttinud kaks hallhüljest.
Hallhülged on kütitud mai esimesel poolel Kihnust. Mõlemal juhul oli tegemist isase ulukiga.
Keskkonnaamet kehtestas hallhülge küttimise piirmahuks 37 isendit, mis on 1% eelmisel aastal loendatud hallhülge asurkonnast Eestis.
Hülge küttimiskvoot on Eestis jaotatud kolme piirkonna vahel: 22 isendit Liivi lahes, 8 saarte põhja- ja läänerannikul ning 7 Soome lahes. Hallhülgeid ei ole lubatud küttida kaitsealadel, kus üheks kaitse-eesmärgiks on hallhüljes.
Kui kogu Läänemeres elab ligikaudu 30 000 hallhüljest, siis 2017. aasta kevadsuvisel lennuloendusel leiti Eesti lesilatest kokku 3737 karva vahetavat hüljest, mis on mõnevõrra vähem kui varasematel aastatel – 4508 isendit 2016. ja 4237 isendit 2015. aastal.
Hallhülge jahihooaeg algas 15. aprillil ja kestab aasta lõpuni ehk 31. detsembrini.
| Ohjamisala | Lubatud küttida | Kütitud | Küttida jäänud |
| Liivi laht Pärnumaa ja Saaremaa | 22 | 2 | 20 |
| Saarte põhja- ja läänerannik Hiiumaa | 4 | 0 | 4 |
| Saarte põhja- ja läänerannik Saaremaa | 4 | 0 | 4 |
| Soome laht Harjumaa koos Nõva jahipiirkonnaga | 3 | 0 | 3 |
| Soome laht Ida-Virumaa | 2 | 0 | 2 |
| Soome laht Lääne-Virumaa | 2 | 0 | 2 |
| KOKKU | 37 | 2 | 35 |
