Eesti Jahimeeste Seltsi teatel on 12. veebruari seisuga kütitud 87 hunti, nendest kolm kütiti erilubade alusel. Sellega on küttimismahust enamik täidetud, ent kuu lõpuni on lubatud küttida veel 22 hunti.
Nädala jooksul on kütitud seitse hunti – neli Läänemaal, kaks Hiiumaal ja üks Harjumaal. Ühtlasi täitsid sellega riigipoolse hundi küttimise mahu Lääne- ja Hiiumaa jahimehed. Lisaks on hundijaht läbi saanud Põlva-, Saare-, Tartu- ja Võrumaal.
2017/2018 jahihooajaks määrati küttimismahuks 106 hunti ning kuu lõpuni on jäänud veel küttida 22 ulukit.
Lisaks on sel jahihooajal kütitud huntidest 19 isendit haigestunud kärntõvesse. Haigus on tuvastatud nii Viljandi-, Lääne-Viru-, Pärnu-, Saare-, Harju kui ka Järvamaal. Kusjuures Saaremaal on kõik kuus kütitud hunti olnud kärntõves.
Kärntõbi on huntide puhul järjest suuremaks probleemiks. Kui aastatel 2011–2015 oli kärntõbi hundi populatsioonis võrdlemisi vähe levinud, siis 2016. aastal tuvastati haigus juba ligi 30% kütitud huntidest, mis on läbi aastate kõige kõrgem näitaja. Suure tõenäosusega on kärntõppe nakatunud isendite protsent nüüdseks veelgi tõusnud.
Hundijahihooaeg lõppeb kuu lõpus ehk 28. veebruaril.
