Oktoobrikuu viimasel päeval toimus Maaeluministeeriumis nõupidamine, kus arutati esmatöötluskohtade meedet.
EJSi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on loodav meede jahimeestele väga oluline. „Sellega loodame senisest enam väärtustada ulukiliha,“ sõnas Korts. „Nõuetele vastavate esmatöötluskohtade rajamine on jahimeestele hädavajalik, kuna kaasaegsete toiduohutuse nõuete rakendamise kaudu tõuseb nii liha kvaliteet kui ka jahikultuur,“ lisas Korts.
Sellist toetusmeedet pole enne rakendatud ja seetõttu tuleb meetme kohandamisega teha kõvasti tööd. Olukorra teeb raskemaks ka see, et jahiseltsidel on väga erinev juriidiline staatus: on eraldiseisvad juriidilised isikud, ühinenud juriidilised isikud ja osakonnastaatuses klubide liikmed. Kitsaskohale lahenduste leidmine oli nõupidamise üks põhiteemasid. Juriidilise isiku nõudele lisaks peab taotleja omama ka jahiõigust jahipiirkonnas ehk võimalust rakendada lepingust tulenevat jahimaa kasutusõigust. EJS otsib koos Maaeluministeeriumi, Keskkonnaameti ja Veterinaar- ja toiduametiga toimivaid lahendusi.
EJS juhatus tegi 2016. aasta septembris Maaeluministeeriumile ettepaneku esmatöötluskohtade meetme rajamiseks. Ministeerium on ettepanekut toetanud ja tänu sellele oleme jõudnud olukorda, kus meetme idee on materialiseerumas. Kui läbirääkimistel jõutakse uute lahendusteni, siis edastatakse info kodulehe kaudu kohe jahimeesteni.
Meede on plaanitud avada kevadel. Seni aga on veel võimalik meetmest toetust saada soovijatel ennast kuu lõpuni EJSis kirja panna. Selleks on vaja saata vormikohased andmed. Enamus soovijaid on seda juba teinud.
Toetuse soovijatel on vaja vormikohased andmed saata EJSile. Blanketi leiab SIIT.
