25. märtsil tähistas Järvamaa jahindusklubi 50. tegevusaasta täitumist ja jagab sel puhul oma teenekaimatele jahimeestele väärikaid autasusid.
Järvamaa jahindusklubi juhatuse esimees Mati Hõbemägi selgitas Järva Teatajale, et jahimehed on rohkem ikka tegude, mitte pidude rahvas, kuid vahel harva, kui tähistada on põhjust, otsivad nad endi seast välja tublid teenekad mehed, kellele teha sügav kummardus.
Hõbemäe ütlust mööda on jahimeeste kõrgeim tunnustus Eesti jahimeeste seltsi metsise kujutisega vapimärk. Järvamaal on seltsi ajaloo jooksul seda väärinud vaid kolm meest: Ants Pehk (2006), Toomas Marrandi (2012) ja Vello Noorveli (2016). “See on eriline austusavaldus jahimehele, kel on jahinduses erakordseid teeneid või kes on silma paistnud kauaaegse ja tulemusliku tööga,” selgitas Hõbemägi. Autasu antakse aastas Eestis tavaliselt vaid viiele inimesele.
Vapimärgi kõrval on suur tunnustus ka Eesti jahimeeste seltsi ilvese kujutisega teenetemärk, mis antakse märkimisväärsete tulemuste eest jahinduses või jahimehele, kellel on staaži vähemalt 15 aastat.
Teenetemärgi saab Eestis tavaliselt kuni 15 inimest aastas. Järvamaal on ilvese teenetemärk ette näidata 26 jäägril.
Mati Hõbemägi märkis, et klubi 50 aasta juubeli puhul esitasid nad kõrgete aumärkide kavaleriks Järvamaalt üheksa meest. Need on Ants Pehk (Jüriöö jahtkond), Ülo Mets (EPT jahtkond), Oskar Paukku (Anna jahtkond), Aleksander Reinla (Esna jahtkond), Jaak Lohvart (Lõõla jahtkond), Juri Kari (Lehtse jahtkond) ja Igor Homin (Kõrvemaa jahtkond), Mihkel Kunila (Oisu jahtkond) ja Margus Vaas (Järva-Jaani jahtkond).
Kes millise aumärgi pälvib, otsustab Hõbemäe ütlust mööda Eesti jahimeeste seltsi juhatus. “Kahtlemata on kõik mehed tunnustust väärt ja omavad suuri teeneid jahinduse edendamisel,” kiitis ta.
Üle-eestilise tunnustuse kõrval peab Järvamaa jahindusklubi tänukirjaga meeles ligi 70 piirkonna jahimeest.
Ehkki liikmeskond on aastatega vähenenud, on klubi Hõbemäe ettekujutust mööda jätkusuutlik. “Praegu on meil 540 liiget, kes kuuluvad 18 jahtkonda,” täpsustas ta.
Klubi algusaegadel oli kirjas 910 liiget ja nõukogude ajal püsis jahimeeste arv samuti üle 800. Seega tuleb jahimeestel nüüd tõsisemalt mõelda, kuidas meelitada noori jahiharrastuse juurde ja koolitada neist head jahipidajad.
Vaata lähemalt Järva Teatajast.
