Täna, 1. augustil algaval karujahi hooajal tohib kahjustuste vältimiseks küttida Eestis kuni 55 karu.
„Kuigi tänavu lubatakse küttida üks isend rohkem kui mullu, on küttimislimiit jäänud aastatega suhteliselt samale tasemele“, selgitas Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe. „Sel aastal oleme aga kuulnud rohkematest karu tekitatud kahjustustest, eriti Ida- ja Lääne-Virumaal“, lisas ta.
Jahiseaduse järgi on pruunkaru suuruluk, kellele võib kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil pidada varitsus- või hiilimisjahti, v.a poegadega emakarule. Küttimismahuks kehtestati sel jahiaastal Eestis kokku 55 isendit, sellest Harjumaal 7, Ida-Virumaal 10, Jõgevamaal 6, Järvamaal 4, Lääne-Virumaal 13, Põlvamaal 2, Pärnumaal 3, Raplamaal 3, Tartumaal 4, Valgamaal 1 ja Viljandimaal 2.
Keskkonnaameti sõnul on karu küttimismahu määramisel arvestatud, et tegemist on kaitsealuse liigiga Euroopas ning Eesti on saanud tema küttimiseks erisuse. Küttimine on lubatud ainult kiskjakahjustuste ennetamise ja vältimise eesmärgil ning inimpelglikkuse säitlitamiseks. Karujahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini.
Jahimeestel tuleb pruunkaru jaht eelnevalt registreerida maakondade jahindusnõukogudes kokkulepitud kontaktisiku kaudu. Metsas liiklejatel tasub aga olla tähelepanek augustist oktoobri lõpuni, mil toimub karujaht.
