Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad said Häirekeskusega kokku, et arutada, kuidas toimida paremini metsloomadega juhtuvate liiklusõnnetuste korral.
“Sügishooaeg tähendab jahimeestele ka tavapärasest aktiivsemat tegevust nii punaste vestidega teedel kui ka metsades. Et koostöös tuleb maanteedelt koristada ka autodega kokkupõrgetes hukkunud suurulukeid, pole kellelegi uudiseks. Iga tegevus toob kaasa probleeme ja ka häid teadmisi nende edukaks lahendamiseks, sestap sai 10. septembril teoks ka järjekordne kohtumine Häirekeskuse arendusosakonna juhtidega,” selgitas projektijuht Urmas Salmu.
Kohtumisel osalesid Häirekeskuse poolt arendusosakonna teenustejuht Karmen Oks, arenduseksperdid Riina Ansu ja Keidi Kütt. EJS-i poolt osalesid IT arendusjuht Karri Urban ja “Ulukid teel” projektijuht Urmas Salmu.
Peamiseks kõneaineks oli sündmustekohane info liikumine operaatoritelt jahimeestele ja vastupidi ehk sisuline kahepoolne kommunikatsioon. “Kui 2023. aasta novembrist kadus Keskkonnaameti ajaline piirang ehk ajavahemik, millal ei tohi jahimeeste poole pöörduda, siis nüüdseks on see piirang maas. Tõdeti ka, et tänaseks on see parandanud nii olukorda teedel kui lihtsustanud kahepoolset suhtlust,” selgitas Salmu.
Kui jahiseltsi kasutusse antud alad läbivad maanteed, kus hukkuvad metsloomad, on jahiseltsi korraldada ka nende koristamine, mis omakorda tähendab, et kontaktisikud ja 1247 teenustele teadaolevad kontaktid peavad vastama tegelikule. Täna on see suures osas tagatud, tõdesid mõlemad pooled. “Teated puudustest jõuavad 1247 operaatoritelt kiiresti Karri Urbani ekraanipilti, ja kui ei jõua, otsitakse üles ka põhjused. Infovahetus toimub vastavalt vajadusele ja sellisena sobib see mõlemale poolele,” lisas Salmu.
Teated kirjapandud metslooma õnnetustest jõuavad igakuiselt tabelitena Urmas Salmu tööriistakorvi, kus neist selguvad ka ulukiliikidele ja piirkondadele vastavalt hukkunud ulukite arvud. “Tõdesime, et andmetöötluses esinenud tõrked on uuenduste käigus parandatud, töö on kahelt poolt sujunud hästi. Kätt tuleb aga aktiivselt hoida pulsil, nii tulebki vähemalt kord aastas kohtuda. Kui vahepeal miskit olulist ei muutu, kohtutakse uuesti aasta pärast,” tõdes projektijuht.
