Tartu Jahindusklubis algas täissaaliga sügisene noorjahimeeste kursus, mis annab tunnistust selle kohta, et jahimeheks pürgida on popp ja see tendents pigem suureneb.
Tartu Jahindusklubi tegevjuht Tõnu Petersoni sõnul on sügisene kursus juba teine kursus sellel aastal. „Ehkki ka eelnevatel aastatel oleme korraldanud kaks kursust, siis kursusele soovijate arv täitub viimastel aastatel tunduvalt kiiremini. Lisaks sellele, et jahimees olla on jätkuvalt populaarne, lisandub igal aastal hulga ka naiskütte. Sellel kursusel on neid kuuendik,“ selgitas Peterson.
Avaloengu pidas EJS-i tegevjuht ja jahindusbioloog Tõnis Korts, kes tegi sissejuhatuse jahindusse ja rääkis jahinduse alustest ja korraldusest Eestis. Samuti rääkis ta suhtlusest avalikkusega, mis on tänapäeval äärmiselt oluline.
Kursuse jooksul tulevad loengud ja koolitus oma ala ekspertidelt ‒ tuntud põdrauurijalt ja ulukibioloogilt Jüri Tõnissonilt, doktorikraadiga bioloogilt Pauli Saagilt ja doktorikraadiga veterinaarilt Epp Moksilt, loodusgiidilt ja koolitajalt Peeter Hussarilt, jahilaskmise koolitajalt Rivo Poltimäelt ja oma ala ekspertidelt Priit Vahtramäelt ja Tõnu Petersonilt.
Jahimehe kursus koosneb ligi 60 akadeemilisest tunnist õppetööst, millest osa on auditoorne ja ülejäänud lasketiirus. Kogenud koolitajate abil tutvutakse ulukibioloogiaga, ökoloogia- ja keskkonnakaitse alustega, jahirelvade- ja laskemoonaga, jahipidamist reguleerivate õigusaktidega nii Eestis kui Euroopas, ulukiloendustega ja erinevate metoodikatega nende läbiviimiseks, ulukikahjustuste vähendamise võimalike meetmetega, ulukihaigustega ja veterinaarabinõudega nende vältimiseks ja palju muuga, mis on kaasaegsele jahimehele vajalik.
Kaasaegne kestlik jahindus on eelkõige looduskaitse praktiline osa ja seetõttu on koolitusel läbiv roll nii keskkonna- kui ka looduskaitsel.
Õppetöö lõpeb kooli- ja riigieksamiga.
