Möödunud nädalal toimus Kehra gümnaasiumis järjekordne jahinduse tund, kus õpiti ulukite jälgi tundma ja käidi põdrajahil.
Lisaks jäljepiltide tundma õppimisele oli lastel võimalik ka ise jäljevormide järgi mõõdud võtta ja jäljeraamatust õige uluki jäljega kokku viia. Lapsed said teada seda, kas karul mõõdetakse esimest või tagumist jälge, miks ja kuidas seda tehakse. Hundi ja koera jälgedel püüti leida erinevusi. Sõraliste jälgede puhul sai selgeks see, et sulalumega jälg muutub ja seega võib seda mõne teise sõralise jäljega segi ajada. Hundi ja ilvese jälgede lugemisel said lapsed teada, et nad liiguvad tihti üksteise järel täpselt eelmise jälgedes ja selleks, et teada, kui palju loomi on, tuleb liikuda piki jäljerada ja leida võimalik jälgede lahknemiskoht.
Kuna laupäeval oli plaanis põdrajaht, siis tehti tunnis juttu jahipidamisviisidest ja vahenditest. Samuti peatuti pikemalt jahiohutusel, aga räägiti ka jahikultuurist ja -eetikast.
Laupäeval võeti osa põdrajahist. Jaht toimus Kehra jahialal. Kahes ajus, millest osa võeti, kahjuks põtra näha ei õnnestunud, küll aga oli metskitsi palju liikumas. Poisid said hea kogemuse ja jäid metsas käimisega väga rahule, vaatamata sellele, et hommikune vihm juba enne jahi algust märjaks tegi.
Jahinduse valikaine on jõudnud sellega poole peale. Mis veel plaanis on, sellest juba edaspidi.
