10. augusti seisuga on 13 maakonna jahindusnõukogude koosolekute tulemused teada ja jahindusnõukogud oma otsused teinud, v.a Hiiumaa ja Läänemaa, kus pole veel kokkulepet saavutatud.
Kokku on lepitud 2023. jahihooajal 10 774 metssea küttimises. Jahimeeste endi soov oli selleks hooajaks küttida 8019 metssiga ja Keskkonnaagentuuri seirearuande alusel soovitati küttida 15 750 isendit. Jahimeeste küttimissoov tõusis võrreldes 2022. a sooviga 25,7%.
Maakondadest on kõige suurem küttimismaht jällegi Saaremaal (2835 isendit), järgnevad Viljandimaa ja Pärnumaa 1300 isendiga. Suurematest kohustustest on veel 800 metssiga küttida Valgamaal, 700 isendit Raplamaal, 692 Järvamaal, 600 Ida- ja Lääne-Virumaal ning 599 isendit Harjumaal. Kõigil teistel maakondadel on limiidid alla 500 ning Põlvamaal lepiti kokku vaid 66 metssea küttimises.
„2023. aasta küttimiskohustus tõuseb võrreldes 2022. aasta küttimisega, kuigi kokkulepet kõigil veel ei ole. Graafikus on arvestatud orienteeruv maht 15 000 isendit. Keskkonnaagentuuri küttimissoovituse tõus oli 16%, neist suurim tõus oli Põlvamaal 59%, Harjumaal 34%, Läänemaal 127% ja Ida-Virumaal 24%,“ selgitas EJS-i juhatuse liige Priit Vahtramäe.
„Kahjuks on meil leitud mitmest maakonnast juba aktiivseid seakatku proove, mis paneb meile kohustuse ja vastutuse küttida nii palju kui võimalik. Nii nagu mitmeid aastaid on soovitatud, et järglased tuleb enamus küttida, et katkul ei oleks materjali, mille najal levida,“ tõdes Vahtramäe.
„Mitme maakonna jahindusnõukogud viitasid oma otsustes, et abimeheks oleks seaduses vastu võetud öösihik, mis aitaks meil pimedal ajal ka sigu küttida. Kätte on jõudnud sügis, halvad ilmad, pilves taevas ja vihmasajud, mis tähendab pimedust ja peaaegu võimatut võimalust küttida, sest metssead tegutsevad just pimedas,“ lisas Vahtramäe.
