10. augusti seisuga on kõigi maakondade jahindusnõukogude koosolekute tulemused teada ja jahindusnõukogud oma otsused teinud punahirve küttimises.
Kokku on lepitud 2023. aasta jahihooajal 3385 punahirve küttimises. Jahimeeste endi soov oli selleks hooajaks 2714 isendi küttimine ja Keskkonnaagentuuri seirearuande alusel soovitati küttida 3528 isendit.
Jahimeeste endi soov saartel tõusis 14,9% ja mandril langes see 5%. „Keskkonnaagentuuri soovitatud küttimismahust väiksem kokkuleppe ei tähenda veel, et neid vähem kütitakse, vaid seitse maakonda on lubanud kõikidel jahipiirkondadel punahirve küttida, kuid konkreetset kokkulepet limiidi osas ei ole kokku lepitud,“ selgitas EJS-i juhatuse liige Priit Vahtramäe.
„Kõige suurem punahirve populatsioon on meie saartel ja seega kõige suurem küttimiskokkulepe on ka Saaremaal (2304 isendit) ja Hiiumaal (593 isendit). Võrreldes 2022 aasta küttimisega saartel (2824 isendit) on selle aasta küttimiskohustus mõlemal suurenenud, et arvukuse tõusu piirata. Ülejäänud kokkulepe jääb mandri-Eestisse ja neist suurim Viljandimaale (141 isendit) ja Valgamaale (110 isendit). Teiste maakondade kokkulepped on alla 100 isendi, näiteks Võrumaa lepiti kokku 83 punahirve küttimises, Pärnumaa 78, Lääne-Virumaa 61 ja Põlvamaa 15 isendi küttimises.
