10. augusti seisuga on maakondade jahindusnõukogude koosolekute tulemused teada ja kõik jahindusnõukogud oma otsused teinud.
Kokku on lepitud 2023. aasta jahihooajal 16 055 metskitse küttimises. Jahimeeste soov oli selleks hooajaks 16 690 isendi küttimine ja Keskkonnaagentuuri seirearuande alusel soovitati küttida 15 490 metskitse.
Maakondadest on kõige suurem metskitsede küttimismaht Saaremaal (2200 isendit), järgneb Viljandimaa (1530 isendit) ja Harjumaa (1384 isendit). Üle 1200 isendi on küttida ka Pärnumaal, Raplamaal, Jõgevamaal ja Tartumaal. Kõigil teistel maakondadel on limiidid alla 1000, neist väiksem aga Hiiumaa (390 metskitse).
Küttimiskohustus on 2023. jahiaastal vähenenud võrreldes 2022. jahihooaja küttimisega 28,5% ja võrreldes 2019. aastaga natuke alla kahe korra.
„Võrreldes 2022. aasta küttimisega on maakondadest kõige rohkem langenud küttimiskohustus
Pärnumaal (74,2%), kes on viimased viis aastat küttinud keskmiselt 2723 isendit. Ka Viljandimaa on küttinud viimased viis aastat keskmiselt 2662 isendit ja nende langus on 59,2%,“ selgitas EJS-i juhatuse liige Priit Vahtramäe.
Üle 30% on küttimise langus Järvamaal (38,3%), Lääne-Virumaal (34,1%) ja Valgamaal (30,9%). Kõige väiksem on langus Saaremaal, ainult 0,5%, ja väike on ka Võrumaal – 3,7%. „Põhiline põhjus küttimise langusest tuleneb ilvese ja ka huntide arvukuse tõusust, kellele on metskits põhiliseks saakloomaks. Kindlasti mõjutab ka jahimeeste panus viimased viis aastat rohkem küttides,“ lisas Vahtramäe.
