Veebruari korraline juhatuse koosolek toimus 22. veebruaril Pärnumaal väljasõiduistungina.
Hommik algas šaakalijahiga Pärnumaa Jahimeeste Liidu (PJL) Seliste jahipiirkonnas. Šaakali jälgi küll nähti aga seekord olid loomad kavalamad. Jaht õnnestus aga sellegipoolest, kütiti kuus rebast. Täname Eesti Jahimeeste Seltsi poolt PJL-i ja Seliste jahiseltsi.
Pärastlõunal koguneti Ojako puhketalus, kus toimus juhatuse koosolek. Päevakorras oli kümme sisulist punkti. Koosoleku alguses tegi koosoleku juhataja EJSi president Margus Puust ülevaate kohtumisest riigikogu jahimeeste toetusgrupiga, kus olid teemaks linnujaht ja seakatk.
Võeti vastu uusi liikmeid ning tõstati kärntõve probleem
Jaanuari lõpus laekus EJSi avaldus Lääne-Virumaa Kadrina Nugise jahindusühenduselt sooviga EJSi liikmeks astuda. Jahindusühendusel on 40 liiget. Uus liige võeti vastu ja EJS on rikkam nii uute jahimeeste kui ka uue tegusa jahiühenduse võrra.
Samuti räägiti juhatuses kärntõvest kui kasvavast probleemist. Teema võeti päevakorda juhatuse liikme Mati Kivistiku ettepanekul. Juhatuse liikmed arutasid, mida saaksid jahimehed reaalselt tõve ohjamiseks teha – kas leida võimalus kärntõves isendeid kokku osta, koguda konteineritesse. Arutelus selgus, et kärntõvele lisaks on suurenenud ulukite nakatumine trihhinelloosi, mille piiramiseks tuleks samuti meetmeid rakendada.
Teaduslikult ei ole tõestatud kärntõve seotust marutaudi vastase vaktsineerimisega. Oluline oleks korraldada väikekiskjate nahkade kokkuost, et küttimisega väikekiskjate arvukust vähendada. Tehti ettepanekud:
- kutsuda VTA esindaja järgmisele juhatuse koosolekule kärntõve ja trihhinelloosi ohjamisvõimalustest rääkima,
- koostada VTAle informatiivne kiri probleemidest kärntõve ja trihhinelloosiga ning küsimusest nende haiguste leviku piiramisest tiheasustusaladel. VTA-le pakutakse võimalust tutvustada selle valdkonna tegevust EJSi juhatuses.
Aasta algul võeti ette eelarve
EJS tegevjuht Tõnis Korts tutvustas EJSi 2017. aasta eelarve täitmist ja 2018. aasta eelarve projekti. Kokkuvõttes lõppes 2017. aasta plussiga. Juhatuse ja volinike lubatud reserve kasutati IT-alasteks arenguteks. Oluliselt suurem eelarvest oli lepingute tulude laekumine, mis tekkis seakatku lepingu prognoosimatust käibest. Kulude täitmise osas suuri kõrvalekaldeid ei olnud. Olulisemalt on kasvanud IT-kulud. 2018. aasta eelarve projekti on ka liikmemaksu tõus sisse arvestatud.
Juhatuse liikmed arutasid 2017 aasta eelarve täitmist ning leidsid, et volinikele eelarve täitmist selgitada, tuleb teha lisatabel lepingute tulude osas. Tulude-kulude käive võrreldes eelmiste perioodidega on oluliselt tõusnud, see vajab lähemalt selgitamist.
Kavas on volinike koosolek ning endiselt IT teenuste arendamine
Järgmise teemana arutati volinike koosoleku kohta ja kuupäeva. Juhatuse liikmed otsustasid korraldada EJSi volinike koosoleku 26. aprillil Kesk-Eestis Järvamaal.
Juhatuse liikme Jaak Volmeri juhtimisel arutlesid juhatuse liikmed EJSi praeguste IT arenduste hetkeseisudest ja tuleviku visioonidest. Volmer kiitis projektijuhti Karri Urbanit ja avaldas arvamust, et kogemustega töötajaid peaks maakondades rohkem arendusse kaasama. Nemad annaksid sisendeid, et süsteem saaks võimalikult lihtne ja töökindel. Näiteks Tartus on IT lahendust juba pikemalt kasutatud ning on tekkinud selles osas kogemusi. Volmer tegi veel mitmeid ettepanekuid jahinduslike infosüsteemide arendamist vajavate teemade kohta.
Juhatus otsustas, et tuleks korraldada halduslepingupartneritega IT arenduste teemaline nõupidamine. Samuti paluti EJS halduslepingu koordinaatoril Karri Urbanil teha järgmisele juhatuse koosolekul ülevaade EJS IT arenduste olukorrast ja visioonidest.
Probleem uute jahipiirkondade jaotumisega
Juhatuse liige Mati Kivistik selgitas probleemi, mis tekkis haldusreformi käigus jahipiirkondade muutmisega. EJSi poole on samas küsimuses pöördunud keskkonnaamet. Küsimus puudutab jahindusnõukogude edasist töökorraldust seoses 2017. aastal toimunud haldusreformiga. Jahindusnõukogu ja keskkonnaameti (KeA)ühisel koosolekul arvati, et praegu võiksid olemasolevad jahindusnõukogud jätkata vanades piirides. Juhatuse liikmed arvasid sama ja sellest otsustati informeerida ka KeA-d.
Esile kerkisid ulukiloendus ja suurkiskjate ohjamiskava
Edasi rääkis juhatuse liige Jaanus Põldmaa IT küsimusega seonduvalt ulukiloenduse arendamisest. Ta tõstatas küsimusega kuidas tuleks sellega tulemuslikumalt edasi minna ja kes peaks sellega tegelema. Juhatuse liikmed arutasid, et valmiva IT lahenduse rakendumisel saab ulukiloenduse andmete üheks omanikuks EJS, mistõttu saab ka paremini teha prognoose ja analüüse. Praegu on eelmise jahiaasta küttimisandmete kättesaamine tülikas ja aeganõudev. Ei saa olla rahul, kui nt põtrade küttimisandmed laekuvad jaanipäevaks.
Suurkiskjate ohjamiskava teemal võttis sõna juhatuse liige Tiit Tammsaar, kes pidas ebanormaalseks asjaolu, et jahiaasta jooksul mitu korda suurkiskjate ohjamisalade piire muudetakse. Nii juhtus nt Harju, Rapla, Lääne- ja Järvamaal. Samuti tuleks juba jahihooaja algul panna paika suuremad küttimismahud, siis on ka jahte parem organiseerida ja korraldada. Praeguseks on ühe hooaja jooksul muudetud ohjamisala piire kolmel korral, samuti on mitmel korral lisatud huntide küttimislimiite. Otsustati pöörduda ettepanekuga KeA poole.
Muud küsimused
EJSi büroo poolt tehti ettepanek noorjahimeeste koolituse hinnaks 2018. aastal ja edaspidi kinnitada 320 eurot. Juhatuse liikmetele oli eelnevalt esitatud täpne kulude- tulude kalkulatsioon. Hinnaettepaneku oli eelnevalt läbi vaadanud ja heaks kiitnud juhatuse arendusgrupp. Koosolek kinnitas uue hinna.
EJSi juhatuse järgmine koosolek toimub 22. märtsil kell 13 Kuristiku tn 7, Tallinnas.
