25. oktoobril toimus juhatuse korraline koosolek, mida juhtis EJSi president Margus Puust.
Päevakorras oli kaheksa teemat. Peale päevakorra kinnitamist andis informatsiooni Keskkonnaministri juures toimunud jahindusnõukogust Margus Puust. Seal olid teemadeks metskits, šaakal ja punahirv.
Teema jahindusnõukogude pädevuse ja võimaluse suurkiskjate küttimislimiitide määramisel avasid Tiit Tammsaar ja Oliver Leif. Juhatuse liikmed ei pidanud normaalseks olukorda, kus jahindusnõukogudel on justkui õigus sisendit anda suurkiskjate küttimismahtude määramisel, aga reaalselt seda ei arvestata. Suurkiskjate osas oleks nende arvates jahindusnõukogu justkui kummitempel. Tammsaare sõnul pole vaja aega kulutada, kui sellega niikuinii ei arvestata.
Toimus arutelu, kus sõna võtsid mitmed juhatuse liikmed. Nad väljendasid soovi, et suurkiskjate ohjamine võiks riigis olla läbipaistev ja arusaadav, mida ta täna kahjuks ei ole.
Jahimehi ei kaasata, usaldus puudub täielikult ja koostöö on olematu. Arutati ka, mida saaks ise selles osas rohkem ära teha. Pärnumaa jahimeeste esindaja Jaanus Põldmaa sõnul tuleb sellises olukorras ise aktiivsem olla ja tegutseda. Piirkondades võiks olla usaldusisikud, kes andmeid koguvad ja esitavad. Priit Vahtramäe sõnul tuleb jahindusnõukokku minna oma andmetega ka suurkiskjate osas. Siis saab andmeid kaitsta. Kui aga andmeteta minna, mida siis kaitstakse?
Päev enne juhatuse koosolekut saabus ka kaks teavet, mis olid antud teemaga seotud. Neid käsitleti sama päevakorrapunkti all. Keskkonnaamet saatis huntide ohjamisalade kohta info ja Ida-Viru Voka jahtkonnast tuli Meelis Kallavuse kiri suurkiskjate majandamise kohta.
Hundijaht läheb ohjamisalapõhiseks
Keskkonnaameti kirjas sisaldus Keskkonnaagentuuri ettepanek minna eelolevast hooajast täielikult üle hundi ohjamisala põhisele küttimise korraldamisele. Kokku oleks Eestis 20 ohjamisala. Kuna ohjamisalasse jäävad jahipiirkonnad on kohustatud etteantud küttimismahust kinni pidama, siis oli seni iga jahimees kohustatud suurkiskja jahi igakordselt registreerima jahindusnõukogu poolt määratud kontaktisiku juures.
Sel aastal olid maakondlikud jahindusnõukogud kontaktisiku määramisel pisut kimbatuses, sest ohjamisalad ei jäänud vaid ühte maakonda (v.a Saare-, Hiiu- ja Ida-Virumaa). Seetõttu tehti ettepanek kontaktisiku puhul arusaadavalt vaid maakonna, mitte ohjamisala põhiselt (jahindusnõukogu pädevus piirdub maakonnaga). Samas on aga oluline, et ohjamisalal oleks üks kontaktisik, kel on hetkeülevaade nii käimasolevatest jahtidest kui ka kütitud isenditest. Kuna iga jahimehe registreerimine jahti oleks ohjamisala kontaktisikule (nn koordinaator) üsnagi koormav, siis plaanib Keskkonnaamet sellest aastast viia registreerimise kohustuse jahiseltsi tasemele. Ehk kui jahiseltsi üks või mitu liiget soovib hundijahti pidada, peab jahiseltsi esindaja (kes peaks olema alati sama isik) koordinaatori juures sms-i teel jahi registreerima. Et suhtlus käiks alati kindlate isikutega, peavad hundijahti pidada soovivad jahiseltsid oma kontaktisikust koordinaatorile eelnevalt teada andma (nimi ja kontakttelefon). Nii saab kontaktisik moodustada oma telefonis nn ohjamisala grupi jahiseltside esindajatest ja hundi küttimise korral kõigile ka kohe vastava teate välja saata (ka neile jahiseltsidele, kes sel hetkel jahti pole end registreerinud).
Hundi küttimisest tuleb jahiseltsil koordinaatorit kohe sms-i teel teavitada. Jahiseltsi esindaja omakorda peab tagama, et koordinaatorilt saadud info kütitud hundist jõuaks kõigi asjast huvitatud jahiseltsi liikmeteni. Koordinaatori leidmiseks suheldi esialgu kõigi jahindusnõukogu pakutud kandidaatidega. Kui neist keegi seda tööd nõus tegema pole, tehakse ettepanek samasse ohjamisalasse jäävatele jahipiirkondadele koordinaatori leidmiseks. Ilma koordinaatorita ohjamisalale küttimismahtu esimeses etapis ei kehtestata.
Keskkonnaamet uuris EJSlt, kas jahimeestele oleks selline korraldus vastuvõetav ning kui on ettepanekuid, siis paluti need esitada esimesel võimalusel.
Juhatuse liikmed arutasid olukorda. Aasta tagasi toetati juhatuse oktoobri koosolekul ohjamisaladele ülemineku süsteemi. Aga tollal ei olnud kohal keskkonnaagentuuri esindajat, et täpsemaid selgitusi saada. Kahjuks ei ole jahimeeste seltsi juhatusele aasta jooksul laekunud mingisugust informatsiooni edasistest arengutest. Ohjamisalade koostamine on olnud täielik saladus. Pole olnud võimalust kaasa rääkida ohjamisalade küsimuses.
Ohjamisalade kaart ja nimekiri saabus juhatuse koosolekule eelneval päeval. Selles olukorras ei saanud juhatuse liikmed asja sisuliselt arutada ja leidsid, et Keskkonnaameti ettepanekule vastamiseks moodustatakse neljaliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Jaanus Põldmaa, Oliver Leif, Jaak Volmer ja Priit Vahtramäe. Komisjonil paluti kahe nädala jooksul võtta seisukoht ja edastada see Keskkonnaametile. Mõisteti ka Keskkonnaametit, kellele teave samuti hiljuti edastati.
Ida-Virust saabunud kiri suurkiskjate ohjamisest võeti juhatuse poolt teadmiseks.
Arutleti hirvejahi muutmise ettepanekute üle
Järgmisena edastati informatsioon maaomanike esindusorganisatsioonide ümarlauast. Eelmise juhatuse koosolekul suunati hirvejahi pikendamise teema arutamiseks ja lahendamiseks jahimeeste ja maaomanike esindusorganisatsioonide ümarlauda. Info sellest, mida arutati ja otsustati, edastasid koosolekul osalenud juhatuse liikmed Margus Puust, Toomas Kõuhkna ja Priit Vahtramäe.
Viimasel aastal on tulnud hulgaliselt teateid selle kohta, et hirvede arvukus Saaremaal on liialt suur. Kuigi hirve probleem on olnud põhiliselt saarlaste mure, siis mõjutab see ka kogu riigi jahinduse käekäiku. Erametsaliit on saatnud Keskkonnaministrile ettepaneku muuta jahitähtaegu. Nende järgi võiks punahirvele jahti pidada 15. augustist 15. aprillini, sealhulgas:
1) pullile ja vasikale varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 15 augustist 15.aprillini ning ajujahti ja jahti jahikoeraga, v.a FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1.oktoobrist 31. jaanuarini;
2) lehmale võib pidada varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti 1. septembrist 31. jaanuarini ja ajujahti ning jahti jahikoeraga, v.a FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1. oktoobrist 31.jaanuarini.
Seda ettepanekut arutati 17. oktoobril toimunud jahimeeste ja maaomanike esindus-organisatsioonide esindajate ümarlaual, kuhu kutsuti ka teadlased ja ministeeriumi esindaja. Pärast pikka arutelu lepiti kokku kompromissis, et tehakse ettepanek alustada hirvevasika jahiga 15. augustil ja pikendada hirvepulli jahti kuni 15. veebruarini. Juhatuse liikmel Toomas Kõuhknal oli maaomanikele konkreetne ettepanek, et tekitatud kahjud tuleks täpselt koondada ja ülevaade esitada jahimeestele. See ei aita edasi, kui räägitakse kahjudest aga täpsed arvestused puuduvad. Kahjude osas peab olema ratsionaalne.
Hülgejahi osas tehti täiendusettepanekuid
Edasi arutati hülgejahi korraldamise täiendusettepanekut. Seda esitles president Margus Puust.
Arutati hülgejahtimise keeldu mootorpaadist, mis paljude hülgeküttide sõnul ei arvesta reaalset olukorda ja takistab hülge küttimist.
Praegune regulatsioon kõlab: JahS par 24: (4) Keelatud on jahipidamine: 4) mootoriga veesõiduki, mootor- ja maastikusõidukiga ulukit taga ajades, mootoriga veesõidukist, mootor- ja maastikusõidukist ulukit lastes ning mootoriga veesõidukit, mootor- ja maastikusõidukit uluki laskmiseks muul viisil kasutades. Ettepanek on hülgejahi puhul teha erand ja lubada viimase küttimine seisva mootoriga paadist. Juhatuse liikmed toetasid ettepanekut.
Räägiti jahindusalastest sündmustest
Järgmise teemana tuli arutlusele jahirahu 2018 väljakuulutamine Võrumaal. Seda kandis ette juhatuse liige Mati Kivistik. Vastavalt eelmise aasta juhatuse otsusele kuulutatakse jahirahu sellel aastal välja Võrumaal. Võrumaa JS on koha leidnud, EJSi esindajad selle üle vaadanud. Jahirahu kuulutatakse välja Võru linnas 21. detsembril ja see kehtib kuni 26. detsembrini. See on olnud Võrumaa tava, et jahirahu hakkab kehtima väljakuulutamisest. See leidis heakskiidu ka liikmesorganisatsiooni juhtide nõupidamisel. Info väljakuulutamise kohta avaldatakse lähiajal kodulehel.
Jahimeeste kokkutulekus 2019 rääkisid Aarne Taal, Margus Puust ja Tõnis Korts. Kokkutuleku platsi otsingute tulemusel on leitud koht Läänemaal ja selleks on Kiltsi lennuväli. Koht on üle vaadatud EJSi ja Kuusk OÜ esindajate poolt, mis on olnud sobiv. Läänemaa jahimehed eesotsas Aarne Taaliga on nõus oma osa korraldama. Kokkutulek korraldatakse EJSi, Läänemaa jahimeeste, Kuusk OÜ ja Kaitseliiduga koostöös. Sisu on militaarsem kui tavaliselt ja kokkutulek tõotab tulla erinev senisest ja väga põnev. Ruumi on piisavalt ja pinnas on vastupidav.
Lõpus andis tegevjuht Tõnis Korts ülevaate ka EJSi eelarve 2018 kolme kvartali täitmise kohta. Eelarve kulutused on kontrolli all ja täitmise distsipliini järgitakse. Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 29. november ja kohaks Põlva, kust oli laekunud küllakutse.
