Juhatuse septembrikuu koosolek toimus integreerituna 15. septembril EJS-i majas ja Zoomi vahendusel. Kokku osales 17 juhatuse liiget 20-st, üheksa oli kohapeal ja kaheksa veebi kaudu.
Päevakorras oli neli sisulist küsimust. Enne arutelu õnnitles koosoleku juhataja Margus Puust eelneva perioodi sünnipäevalapsi, kelleks olid Riho Breivel, Marko Vinni ja Raivo Aeg.
Kõige mahukam arutelu oli kasutusõiguse lepingute (KÕL) pikendamise osas
Koosoleku juhataja tegi ülevaate keskkonnaministri poolt koordineeritud erinevate KÕL-iga seotud osapooltega sõlmitud kokkuleppest, mille eesmärk oli anda jahindusnõukogu liikmetele otsustamiseks ühised alused.
See leping on kokkulepe kuidas käituda jahindusnõukogudes KÕL-i pikendamise kooskõlastuse andmisel. Sellise dokumendi väljatöötamise idee tuli Erametsaliidult ja seda koordineeris keskkonnaminister. Alla kirjutasid erinevate osapoolte esindajad, kes on kaasatud maakondliku jahindusnõukogu töösse. Kokkuleppe allkirjastasid lisaks keskkonnaminister Tõnis Möldrile Eesti Jahimeeste Seltsist Margus Puust, Eesti Erametsaliidust Andres Talijärv, Eestimaa Talupidajate Keskliidust Jaanus Põldmaa, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast Meelika Sander-Sõrmus, Keskkonnaametist Riho Kuppart ja Riigimetsa Majandamise Keskusest Aigar Kallas. Nüüd jääb vaid loota, et kokkuleppest peetakse kinni ja käitutakse vastavalt. Seda näitab aeg.
Ülevaated KÕL-i pikendamise protsessist
Kõige kaugemale on jõudnud Tartumaa, kus protsess on lõpusirgel ja jahindusnõukogule on läbi vaadata jäänud vaid kaks jahipiirkondade avaldust. Juhatuse liikme Jaak Volmeri sõnul on aga nende osas juba eelkokkulepe sõlmitud.
Olukord on hea ka Lääne-Virumaal, kus 28 jahipiirkonnast on heakskiidu saanud 11. Juhatuse liikme ja Lääne-Virumaa esindaja Raul Vahteri sõnul erakorralisi koosolekuid ei planeerita ja liigutakse tavapärases rütmis. Vahteri sõnul tuleks mõelda, kas uute KÕL-ide lubade kehtima hakkamine põdrajahi hooaja keskel on mõistlik. Kümne aasta pärast langeb pikendamine või lõppemine ka hooaja keskele. Raplamaa esindaja juhatuse liikme Tiit Tammsaare sõnul on Märjamaa Jahiselts heakskiidu saanud ja Vana-Vigala lükati esimesel korral tagasi. Tammsaare sõnul lepingute pikendamine käib.
Saarte Jahiselts ja Ida-Viru Jahiselts lähevad pikendamisele seltsidega koos. Ülevaate tegid ka teised piirkondade esindajad.
Juhatuse liikmete üldine seisukoht oli, et aega viita ei ole mõistlik ja lepingute tegemine on prioriteet. Nii nagu kokkuleppes on kirjas, tuleb püüelda eesmärgi suunas, et vähemalt 50% lepinguid oleks eramaade osas sõlmitud. Jahindusnõukogus ei tohiks tekkida vastavalt kokkuleppele probleeme siis, kui 50% pluss üks leping on jahimaade osas sõlmitud.
EJS-i koduleheküljel on kalkulaator, mis annab KÕL-i pikendamise kohta jooksvat infot.
Koostöö ÜMO-ga
Veel arutati teemat, mille delegeeris volikogu. Nimelt tegi suvel toimunud volikogu juhatusele ülesandeks üle vaadata ÜMO poolt pakutud leping ja leida selline tüüpleping, mida võib liikmetele soovitada. Tegevjuht Tõnis Korts on eelnevalt suhelnud ÜMO jahinduse spetsialistiga Reevo Paasiga, kes on hea meelega valmis edasiseks koostööks. Juhatus otsustas, et tehakse ettepanek ÜMO esindajale osaleda järgmisel juhatuse koosolekul. Eelnevalt valmistatakse juhatuse liikmetele ette materjalid.
Hiiumaa, Jõgevamaa ja Põlvamaa jahiseltsi esindajad kutsutakse osalema juhatuse koosolekutele
Hiiumaa jahimeeste seltsi ja Jõgevamaa kuus jahiseltsi on pöördunud juhatuse poole palvega oma esindaja kaasamiseks juhatuse töösse. Ka Põlva jahiseltsi esindaja on nõusoleku andnud juhatuse koosolekul osalemiseks. Juhatus arutas ja toetas kõiki kolme maakonda. Seni pole nende maakondadel selles juhatuse koosseisus esindatust olnud.
Lähiajal saadetakse büroo ettepanek kõigile, kus palutakse nende esindaja osalema juhatuse koosolekutel. Juhatuse koosseisu muutused saab teha vastavalt põhikirjale volikogu juba järgmisel kevadel või suvel.
Ettepaneku läbivaatamine karu jahitähtaja muutmiseks
Kaks meie topisevalmistajat on pöördunud EJS-i poole ettepanekuga kaaluda pruunkaru jahitähtaja algusaja viimist kuu aega hilisemaks. Teema kandis ette tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe. Tema sõnul põhjuseid on mitmeid. Karu on tippkiskja ja üllas uluk. Teda kütitakse arvukuse reguleerimiseks ja inimpelguse säilitamiseks. Viljapõllus on ikkagi väga raske kindlaks teha, kas tegemist on emakaru või üksiku karuga. Taksidermistidel on info, et igal aastal ikkagi on juhuseid, kus kütitud karu ei ole ikkagi see õige.
Karu, nagu ka teised ulukid, on ka kahtlemata trofeeuluk. Augustis kütitud karu nahk on äärmiselt nadi. Korralik karvakasv algab alles ilmade jahenedes ja karvastik annab 30% CIC-i punktidest ja moodustab väga suure osa. Paljud medaliväärsed nahad jäävad suvise karvaga madalatele tulemustele. Arvestades eelpool toodut on tehtudki ettepanek jahiaja muutmiseks.
Juhatus arutas teemat ja otsustas, et see on antud teema esimene lugemine. On olemas ka palju teisi arvamusi ja piirkondlikult on jahimeestel võimalus ka jahitähtaega kokkuleppe korras lühendada. Samuti on väga oluline teema kahjud augustikuus. Peaks mõtlema võimalusele kahjustuskohtades küttida.
Kuna arvamused olid erinevad, siis otsustati teema arutlusele kaasata rohkem eksperte ja küsida liikmete arvamusi. Kes on nõus arvamust avaldama, palun saata see andres@ejs.ee.
Juhatuse koosolekute töökorra muutmise arutamine
Juhatus arutas, kas on vaja ennistada juhatuse koosolekute läbiviimine kuu neljandal neljapäeval või jätkatakse koosolekute korraldamisega kolmandal kolmapäeval. Eelmine muutus oli tingitud juhatuse liikmete ametikohustuste täitmisest. Juhatus otsustas, et kuna palju juhatuse liikmeid kandideerib kohalikel valimistel, siis oodatakse need tulemused ära ja siis otsustatakse.
SAK levib taas
Muude küsimuste all anti teada, et tekkinud on kolmas SAK-i kolle. EJS-ile edastas PTA info surnuna leitud SAK viiruspositiivse metssea kohta. Korjuse leid on Võrumaal Setomaa vallas (endine Mikitamäe vald Põlvamaal) Kahkva külas Haava talu varemete juures. Juhiti tähelepanu, et administratiivsed kohanimetused on muutunud, kuid jahiseltsi territooriumid on endised.
Pihkva piirkonnas Venemaal on näha nii kodusigade kui ka metssigade SAK positiivseid juhtumeid. Venemaa SAK-i olukorra kaart on leitav siit.
EJS-il on palve, et jahiseltsid selles piirkonnas surnud metssigu otsiks ja kõigile jahimeestele räägiks, kui oluline on surnud metssigade leidmine ja nendest PTA-le teavitamine.
Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 20. oktoober.
