Juhatuse koosolek toimus aprillis Zoomi keskkonnas ja kaugteel. Seda juhtis president Margus Puust.
Osales 13 juhatuse liiget. Päevakorras oli 5 sisulist punkti. Koosoleku alguses õnnitles Puust juhatuse liiget Rein Rosenbergi sünnipäeva puhul. Kinnitati esitatud päevakord.
Räägiti aastaaruandest ja tegevusaruandest
Esimese päevakorra punkti raamatupidamise 2019. a. auditeeritud aastaaruande ja tegevusaruande esitamine volikogule kandis ette tegevjuht Tõnis Korts. Juhatuse liikmed olid aruandega eelnevalt tutvunud ja oli võimalik esitada küsimusi. Aasta lõpetati plusspoolel ja kulud olid kontrolli all. Büroo ja raamatupidamise poolt oli nii juhatuse liikmetele kui ka volinikele lisamaterjalina ette valmistatud aastaaruande kommentaarid, et aruannet oleks kergem lugeda.
Arutelu tunnustusavalduste teemal
Juhatuse liikmed arutasid, et tunnustusavalduste korda võiks täiendada ja luua lisa tunnustusena näiteks „Kobras“. Senine praktika on näidanud, et puudu on tunnustusvaldus tubli jahindusliku töö ja panuse eest piirkonnas. Mõnedes maakondades kompenseerib seda maakondlik autasu või tänuavaldus. Ülesanne, statuut välja töötada, tehti tegevjuhile ja paluti tal ettevalmistatud materjal saata juhatuse liikmetele üle vaatamiseks ja täienduste tegemiseks.
Tunnustusavaldusi otsustati läbi vaadata pärast eriolukorra lõppu, kui on võimalik korraldada tavapäraseid koosolekuid.
Arutelu eelarve teemal
Järgmine päevakorra teema oli eelarve 2020 esitamine volikogule. Selle punkti juures arutati samuti Jahise äppi arendust 2020. Ettekande eelarve osas tegi tegevjuht. Juhatus oli seda ka eelnevalt menetlenud ja oma ettepanekuid teinud. Ka sellel koosolekul tuli üks ettepanek ja seda juhatuse liikmelt Priit Vahtramäelt vähendada seose olukorraga prognoositud ajakirja reklaami eelarve tulude rida ja kompenseerida seda lähetuste ja remondi planeeritud kulude vähendamisega.
Jahise äppide osas oli veebruaris juhatuse koosolekul otsustatud, et selle arenduse kulurida lisatakse eelarvele juurde, hetkel ilma katteta. Juhatus oli ühel meelel, et kujunenud olukord näitab selgelt vajadust lähituleviku jahinduses selliste kontaktivabade süsteemide välja arendamiseks.
Lähiajal toimub juhatuse IT komisjoni koosolek, kus seda äppide arendamise teemat käsitletakse. Selle tulemustest antakse liikmetele kodulehe kaudu teada.
Arutelu metskitse ja põdra küttimise teemal
Edasi vaadati läbi metskitse küttimise ametlik kokkuvõte 2019. aastal. Teema juhatas sisse Margus Puust ja seda käsitles Priit Vahtramäe. Puust rõhutas metskitse küttimise olulisust ja tänas piirkondade esindajaid tubli töö eest.
Priit Vahtramäe analüüsis metsskitse küttimist piirkonniti ja esitas kokkuvõtva tabeli, kus olid ka võrdluseks 2017/18 ja 2018/19 aastate küttimisandmed. Ka Vahtramäe avaldas EJS-i liikmetele tunnustust tubli töö eest metskitse küttimisel ja palus juhatuse liikmete abi, et küttimine jätkuks samas rütmis.
Põgusalt käsitleti ka põdra küttimise teemat. Põdra küttimismahtusid ei ole veel maaomanike esindusorganisatsioonidega arutatud. EJS-is on oldud seisukohal, et suurusjärk küttimiseks võiks järgmise hooajal olla 5000. RMK suurima maaomanikuna on väljendanud, et nemad on hetkel küttimistulemustega rahul ja kahjud nende maadel on talutavad ja aktsepteeritavad.
Juhatuse sõraliste töögrupi kokku kutsumise pandi Puust Priit Vahtramäe õlule. Vahtramäe lisas, et ootab ära pabulaloenduse tulemused ja siis edastab kutsed kokkusaamiseks. Seejärel kohtutakse maaomanike esindajatega.
Tehti ülevaade piirkondlikust olukorrast
Viimase päevakorra punktina oli nn avatud mikrofon juhatuse liikmete seas. Iga juhatuse liige tegi lühikokkuvõtte oma piirkonna ja valdkonna olukorrast. Juhatuse liige Tiit Tammsaar palus EJS-i bürool uurida, miks vähendati esmatöötluskohtade meetme finantseerimist kolmandiku võrra. Büroo saatis vaastava järelepärimise Maaeluministeeriumi.
Järgmise juhatuse koosoleku toimumise ajaks määrati 28. mai kell 13.00 ja see toimub vastavalt olukorrale kas tavapäraselt või veebikeskkonnas.
