Juhatuse suvine koosolek toimus 17. juunil Tallinnas, Kuristiku 7. Koosolekut juhtis president Margus Puust.
Võeti vastu uus liige ja vaadati läbi tunnustusavalduste taotlused
Kinnitati päevakord, milles oli viis sisulist punkti. Kõigepealt vaadati läbi Pärnumaa Ora jahiseltsi avaldus liikmekssaamise kohta. Pindala on seltsil 5530 ha ja alguse saanud sõjajärgsest Pärnu Jahindusklubi Kilingi-Nõmme sektsioonist. Ajalooliselt on peetud seda seltskonda metsamajandi jahimeeste ühenduseks. Täna on jahiseltsi liikmete arv 20. Loe rohkem Ora jahiseltsi kohta siit. Juhatus võttis Ora jahiseltsi ühehäälselt EJSi liikmeks.
Edasi vaadati läbi tunnustusavalduste taotlused. Vapimärke Metsis annetati seekord viiele: Ilmar Rootsile, Uno Treierile, Aarne Taalile, Ive Kuningale ja Mati Tangile (postuumselt) ja teenetemärke Ilves läks 22 jahimehele: Riho Pärnale, Sulev Toomingale, Kaupo Tihvanile, Aivo Mogilnõile, Peeter Raudlale, Vello Metssonile, Kaur Karonile, Aare Poltimäele, Ants Mattisele, Gaido Padrikule, Aavo Viirmaale, Arvo Niilerile, Paul Tsizikovile, Tõnu Viipsile, Avo Kivastikule, Ilmo Tornile, Arvo Kullaperale, Üllar Mölderile, Edu Pikkerile, Aare Jaamale, Rein Nikitinile, Tarmo Kokkile. Päevakorra punktile oli lisatud ka mitu korda täiendatud tunnustusavalduste kord. Aga see otsustati jätta kinnitamiseks juhatuse järgmisele kooseisule. Peale kinnitamist avaldame kodulehel ka uue korra teksti.
Räägiti suurkiskjate ohjamisest ja kodulehtedest
Suurkiskjate ohjamisest Eestis rääkis Priit Vahtramäe. Teema on jätkuvalt Eesti jahinduses päevakorras. Suurkiskja küttimise päevakorrapunkti lisas juhatus oma otsusega ka volikogu päevakorda. Vahtramäe tutvustas olukorda pruunkaruga, kus eelnevatel aastatel olid jahimeestel ja ulukiseirajatel eriarvamused. Tänu jahimeeste tublile tööle arvukuse hindamisel jõuti koos ulukiseirajatega tulemuseni, kus mõlemad tunnistavad, et meil elab hetkel suurusjärgus 1000 karu. Vahtramäe tegi ettepaneku, et me peaks senisest aktiivsemalt osalema suurkiskjate komisjoni töös ja samuti väga aktiivselt andma sisendit uude suurkiskjate ohjamiskavasse.
Jahiühenduste kodulehekülgede teemal rääkis juhatuse liige Jaak Volmer. Juttu tuli Tartu jahindusklubi kodulehekülje pilootprojektist kui eduloost ja ettepanekust kuidas minna edasi. Volmer rääkis, kuidas tuli idee Teha Tartu JK kodulehekülg integreerituna EJSi kodulehe külge ja mis on selle tulemused. Vaata kodulehekülge siit.
Tulipunktis pliimoona teema
Pliimoona kasutamise keelamise teema läheb järjest kuumemaks. 26. juunil oli Brüsselis järjekordne pliiteemaline arutelu. Sealtpoolt on plaanis pliihaavlite keelamine märgaladel ja ka plii laskemoona hoidmise ja omamise keelamine märgaladel. Märgala mõistet kasutatakse Ramsari konventsioonis, mis on aga suhteliselt segane. Materjalidele on lisatud EJS-i samasisuline kiri keskkonnaministrile ja sotsiaalministeeriumile, kus on ära toodud teema peamised valupunktid. Loe kirja siit.
Euroopa Komisjon on REACH komitees pannud kirjalikule hääletusele märgaladel ja nende ümbruses plii sisaldusega haavlite kasutamise keelustamise eelnõu. Kirjaliku hääletuse tähtaeg on 15.07.2020.
Vastavalt eelnõule piiratakse piihaavlite kasutamist märgaladel koos sajameetrise puhvertsooniga üleminekuajaga 2 aastat. Neil liikmesriikidel, kellel on märgalasid vähemalt 20% (Eestil on 25%) kogu territooriumist, on võimalus valida üleminekuajaks 3 aastat, kuid siis tuleb pliihaavlid täielikult üle kogu riigi ära keelata.
Kavandatud piirangu eesmärk on kehtestada pliihaavlite kasutamise keeld märgaladel kogu Euroopa Liidus. Piirangu ettepanek (XV lisa toimik) esitati 2017. aasta aprillis ja 2018. aasta augustis saatis ECHA Euroopa Komisjonile oma teaduskomiteede arvamuse ettepaneku kohta.
Neljapäeval, 18. juunil kohtusid jahimeeste toetusgrupiga ja keskkonnaministriga Riigikogus EJSi president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts, kus teemaks oli pliimoona edasine kasutamine ja edastati jahimeeste seisukohad selles osas. Kuna Eestis on palju märgalasid ja sajameetrine puhvertsoon suurendab veelgi seda territooriumi, kus varsti ei tohi pliihaavleid kasutada, siis see mõjutab oluliselt jahimehi. Eelnõus on defineeritud Ramsari konventsiooni järgi on „märgalad“ looduslikud või tehislikud, alalised või ajutised seisva või voolava, mageda, riim- või soolase veega soo-, madalsoo-, turba- või veealad, sealhulgas mereveealad, mille sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. EJSi seisukohalt lähtudes on paljud asjad veel ebaselged ja arusaamatud. Väga laialivalguv on märgalade mõiste.
Juunikuu koosolek oli sellele juhatuse koosseisule viimane. 2. juulil toimub EJSi volinike koosolek, kus valitakse uus juhatuse koosseis. Margus Puust kinkis kõigile juhatuse liikmetele tänutäheks tehtud töö eest Sauli Laaksoneni raamatu „Ulukihaigused ja jahihügieen“ ja tunnustas juhatuse liikmeid panuse eest EJSi ja eesti jahinduse arengusse viimasel neljal aastal.
