Kui eelmisel aastal alustas juhatus oma koosolekute aastat Tartus veterinaar- ja toidulaboratooriumis, siis sellel aastal alustati Saaremaal.
Päeva esimesel poolel osaleti hirvejahil ja teisel poolel peeti koosolekut. Kuna Saaremaal tuleb sellel hooajal küttida rekordilised 1700 punahirve, siis andsid juhatuse liikmed ka oma panuse. Poole päeva jooksul kütiti viis punahirve. Juhatuse liikmed osalesid RMK poolt korraldatud punahirvejahil koos Maaülikooli Metsaseltsi tudengitega. Üliõpilastele on see jaht traditsiooniline õppejaht.
Pärast nõuetekohast ulukite ja küttide austamist siirduti Suure Tõllu puhkekülla, kus toimus koosolek. Koosolekut juhtis EJS-i president Margus Puust. Pärast päevakorra kinnitamist sai sõna Saarte Jahiseltsi tutvustamiseks tegevjuht Ive Kuningas. Üks väljasõiduistungite eesmärk ongi tutvuda maakonna jahindusega. Saime teada palju huvitavat saarlaste jahinduse kohta. Saaremaal on kokku 1028 jahimeest. Korraldatakse maakondlikku jahimeeste kokkutulekut, erinevaid laskevõistlusi, maaomanike ning jahimeeste ühisjahti. Tähelepanuväärne on veteranide kokkusaamise korraldamine. Saarlastel on hästi ka vaatlusandmete kogumisega, mida tehakse alates 2016 Google vormis. Samuti on heal järjel trofeeasjandus.
Ülevaate kohtumisest kindlustuseksperdi Tarmo Läänega andis Margus Puust. Ta informeeris juhatuse liikmeid riigikokku saadetud toetuskirjast kindlustusühistute teemal. Juhatus arutas teemat ja otsustati, et kogutakse veel andmeid teistest riikidest, missugused kindlustusliigid jahimeestel on.
Arutati Maa-ameti uut korraldust ja karuloomafarmide keelustamist
Edasi arutati Maa-ameti saadetud kirja. Juhatuse liige Jaanus Põldmaa tegi sissejuhatuse teemasse ja andis ülevaate tehtust. Kiri tekitas arusaamatust nii jahimeeste hulgas kui ka maaomanike esindusorganisatsioonides. Kirja jahimehi süüdistav algus ei ole korrektne riigiasutusele ja sisu jäi arusaamatuks. Otsustati, et pöördutakse Maa-ameti poole ja uuritakse milles on asi ja mida nad taotlevad. Omalt poolt pakutakse tüüplepingut nende riigimaade osas, mida Maa-amet haldab. Soovi korral saaksid rentnikud lepingusse oma sisendi anda.
Edasi arutati karusloomafarmide keelustamise eelnõud. EJSi poole pöördus loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad. Nad esitasid riigikokku karusloomafarmide keelustamise eelnõu, mis esimesel lugemisel riigikogus juhatuse koosoleku päeval menetluselt välja hääletati. Keskkonnakomisjonis ei leidnud eelnõu eelnevalt toetust. Juhatus oli oma seisukoha andnud 2016. aasta oktoobrikuu koosolekul. Tollal oli juhatus seisukohal, et olulisim on loomade heaolu ja kindlasti tuleb karusloomakasvatajatel täita kehtestatud norme. Kui kõik, mis seadus ette näeb on täidetud, siis puudub ka vajadus loomafarmide tegevuse keelamiseks. Ka praegu jäädi sama seisukoha juurde ja toetati loomade heaolu tagamist ja selliste kasvatuse meetodite rakendamist, mis kindlustaks loomade õige kohtlemise.
Ülevaade tehti ka ulukikahjudest
Ülevaate riigimetsamaade ulukikahjudest tegi RMK peadirektor Aigar Kallas. 2018. aastal oli tekitatud kahju 24 834 eurot. Seda on rohkem kui 2017. aastal. (13 531 eurot) ja vähem kui 2016. aastal (29 045 eurot). Sellest asendustäitmisega (jahimeeste tööna) kaetakse 4500 eurot.
Arutati põgusalt ka metskitsele jahipidamise korraldamist. Otsustati, et selle küsimuse arutelu toimub veebruarikuu koosolekul.
Tutvustati aastaplaani
Aasta esimesel koosolekul tutvustas tegevjuht Tõnis Korts traditsiooniliselt EJSi töö- ja meediaplaani 2019. Need mõlemad on töödokumendid ja tegevjuht palus juhatuse liikmetele sinna ettepanekute näol sisendit anda.
Järgmine juhatuse koosoleku toimub 28. veebruaril Tallinnas Kuristiku 7.
Juhatuse liikmed tänavad Saarte JS, RMK-d, Metsaseltsi üliõpilasi ja Suure Tõllu puhkeküla.
