12. oktoobril toimus EJS-i majas ja veebis juhatuse korraline koosolek. Osales 15 juhatuse liiget, koosolekut juhtis president Margus Puust.
Kõigepealt õnnitleti sünnipäevalapsi, kelleks olid Mikk Marran, Mati Kivistik, Aigar Kallas ja Toomas Kõuhkna.
Päevakorras oli neli sisulist teemat lisaks kolm informatiivset.
Seakatku levik
Kõigepealt käsitleti päeva põhiteemat, sigade Aafrika katku (SAK). SAK-i olukorrast Eestis rääkis Helen Prommik Põllumajandus- ja Toiduametist. Samuti tutvustas ta täiendavate loomatauditõrje abinõude kehtestamist sigade Aafrika katku leviku ohu vähendamiseks. Prommik tutvustas SAK-i uuringuid metssigadel sellel aastal. Kokku on uuritud 5005 looma ja PCR positiivseid (aktiivset katku) on olnud 25, vt tabelit.
Edasi tutvustas ettekandja, kust riigist on viirust leitud. Uus piirkond on Rootsi, kus metsigadel on leitud 46 korral aktiivset viirust ja seda praktiliselt kõik ühest kitsast piirkonnast (vt allpool olevalt Euroopa SAK-i leviku kaardilt sinine punkt).
Prommik tutvustas ka Euroopa SAK-i olukorda ajavahemikul 2022. a oktoober kuni 2023. a oktoober. Kaardilt on näha, et Eesti ei paista lõunapoolsete riikidega võrreldes sugugi halb välja, mis annab tunnistust sellest, et meie koostöö on efektiivne ja toimib.
Prommik rääkis veel taudipuhangutest kodusigadel Siberi talus Võrumaal ja ja Lutsu farmis Põlvamaal.
Edasi tuli juttu lisasöötmise reguleerimisest. Kuna regulatsioon on toiminud, siis on plaan kehtestada see PTA poolt praktiliselt sama sisuga, mis eelnevalt oli tehtud KeA peadirektori korraldusega.
Seejärel tutvustas Helen Prommik meetmete uuringut regionaal- ja põllumajandusministeeriumi poolt. See on ministeeriumi algatus ja sellega püütakse anda hinnang SAK-i tõrjemeetmetele metssigadel. Selles ettevõtmises on partneriks ka EJS, kes hetkel arvutab metssigade küttimise kulusust.
Juhatuse liikmed esitasid hulga küsimusi ja ettekandja vastas. Küsiti näiteks SAK-i vaktsiini kohta, kas see on olemas. Seda kahjuks veel ei ole, aga töö käib ja lootust on. Töö käib Lätist saadud tüvega, mis on tunnistatud efektiivseks. Samuti alustatakse Hispaanias järgmisel aastal katsetustega
Jahipiirkondade pikenduse arutelu
Edasi võeti käsile jahipiirkondade pikenduste vaidlustused. Neid on mitmes piirkonnas ja maakondade esindajad tegid vastavad ülevaated. Eelnevalt olid juhatuse liikmed tutvunud kohtute materjalidega.
Nenditi, et kohtute esimesed astmed on teinud väga erinevaid otsuseid, mis on kohati üksteisele vastukäivad. Otsustati, et jälgitakse olukorda ja kui vaja, tegutsetakse.
Koostööst Kaitseliiduga
Edasi mindi Kaitseliidu koostöö teemaga. Ülevaate Kaitseliidu koostöögrupi tööst tegi juhatuse liige ja töögrupi juht Endrik Raun.
On tehtud mitmeid kohtumisi, sh kahes maakonnas. Arutatud on, milline võiks koostöö olla ja välja on pakutud konkreetsed variandid. Järgmine kohtumine on juba järgmisel nädalal. Töö on olnud edukas ja see jätkub.
Veel vaadati läbi Kaitseliidu avaldus jahimeeste raadiosageduste osas. Ka siin on plaanitud koostööd ja juhatus kiitis selle heaks.
Jahimeestel on kasutusel kolm üleriigilist raadiosagedust ja teatud juhtudel on lubatud Kaitseliidul neid kasutada ja seda eelkõige ohutuse koha pealt.
Arutati ka mitmeid operatiivse infovahetuse ettepanekuid, mis edastatakse kirjalikult Kaitseliidule.
Muu infovahetus
Arutati jahirahu väljakuulutamise üle. See viiakse seekord läbi 14. detsembril Pärnu rannahotelli alal. Registreerimine pidulikule koosviibimisele algab novembri alguses. Kohad on piiratud, jälgige infot kodulehel.
Arutati ka 2024. aasta võimalikku teemat. Büroo poolt esitati ettepanek aluseks võttes lepingu sõlmimist Kaitseliiduga ja valitsevat olukorda seostada aasta teema Kaitseliiduga koostööga ja riigikaitsega.
Pakuti välja ka võimalikud teemad: kodu kaitsel aasta, kaitseliiduga koostöö aasta, kaitse kodu aasta, riigikaitse aasta. Juhatus otsustas, et suund on õige ja kohustas bürool tegema enne järgmist juhatuse koosoleku eeltööd, et otsustamine läheks sujuvalt.
Veel arutati järgmise aasta koolitusreisi korraldamist. Järgmisel aastal viiks sõit jahindushuvilised Portugali, tutvumaks sealse jahindusega, ajaloo ning tänapäevaga. Läbirääkimised sihtkohaga juba käivad.
Margus Puust tänas juhatuse poolt veel Kristel Zilenskit väga hea töö eest EJS-i hüvanguks ja kinkis lillekimbu kogu juhatuse poolt. Seda saatis tugev aplaus. Kristelil oli juhatuse päeval viimane tööpäev EJS-is.
Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 9. november EJS-i peamajas ja veebis.
