27. aprillil toimus juhatuse erakorraline veebinõupidamine. Koosolekul andsid osalejad teavet keskkonnaministriga toimunud veebiinfotunnist, kus minister teavitas kasutusõiguse lubade (KÕL) pikendamise menetlusest.
23. aprillil toimus veebinõupidamine, kus osalesid keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti (KeA), RMK, põllumajandustootjate katusorganisatsioonide ja EJS-i esindajad. Seal selgus keskkonnaminister Tõnis Möldre soov, et enne kui minnakse edasi KÕL-i pikendamise menetlusega, peaksid Erametsaliidu, põllumajandustootjate ja EJS-i esindajad maha istuma ja asjad läbi rääkima ja üritama kokku leppida. Aega selleks andis minister ühe kuu.
President Margus Puust ja juhatuse liikmed Jaak Volmer ja Toomas Kõuhkna tõid ministri ja teiste osalejate poolt detailsema info teiste juhatuse liikmeteni. Kuna pikendamine eeldab praeguse töökorra järgi konsensust jahindusnõukogus, siis on oluline, et konfliktide vältimiseks saadakse menetlusest ühtmoodi aru. Takerdunud on ka Erametsaliidu vastuseisu tõttu KeA poolt algatatud jahindusnõukogude töökorra muutus, mis peaks kindlustama sujuvama menetluse ka suure hulga pikenduste arvu korral. Põllumeeste seisukohti tutvustas ETKL-i esindaja Jaanus Põldmaa.
EJS uuris enne nõupidamist Erametsaliidult, mis oleks selleks vaja, et nende esindaja annaks jahindusnõukogus nõusoleku KÕL-i pikendamiseks. Erametsaliidu kirjaliku ettepaneku põhjal tahaksid nad näha nõukogus järgnevat:
Jahipiirkonna kasutusõiguse lubade pikendamiseks tuleb jahipiirkonna kasutaja poolt esitada allolevad materjalid.
Esitatavad materjalid ja pikendamise tingimused:
- jahipiirkonna kasutaja poolt vastavalt jahiseaduse § 25 (1) maaomanikega sõlmitud lepingute loend, mis sisaldab katastriüksuse numbrit, maaomaniku nime, kontakti ja lepinguga kaetud ala pindala; pikendatakse kui lepinguid on 50%+1 eramaade pindalast;
- Keskkonnaagentuuri õiend jahipiirkonna kasutaja poolt vastavalt jahiseaduse § 21 (2) ulukiseire teostamise kohta aastate lõikes alates 2013. aastast; pikendatakse, kui ulukiseire aruanded on esitatud;
- Keskkonnaameti ülevaade aafrika seakatkuga seoses jahipiirkonna kasutajale keskkonnaameti peadirektori käskkirjadega pandud kohustuste täitmise kohta; pikendatakse, kui kohustused on täidetud;
- Keskkonnaametilt ülevaade jahipiirkonna kasutajale ja liikmeskonnale koostatud jahieeskirjade rikkumistest. Ei pikendata kui vastavalt jahiseaduse § 20 (2) 7) on jahipiirkonna kasutajal rohkem kui üks karistatus;
- Jahindusnõukogus jahiseaduse § 9 (3) 2) alusel kokkulepitud uluksõraliste küttimismahtudest kinnipidamine. Pikendatakse, kui kokkulepitud mahtudest on kinnipeetud.
EJS-i juhatus võttis info esialgu teadmiseks ja kujundab oma ühise seisukoha lähiajal. Eelnevalt on juhatus olnud seisukohal, et järgida tuleb seadust ja teisi regulatsioone. Oma sisendi on EJS-i juhatuse liikmed andnud ka Keskkonnaameti poolt küsitud jahindusnõukogu töökorra muutmisele.
See sisend on järgmine:
Saatsite meile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks uue jahindusnõukogu töökorra eelnõu koos seletuskirjaga. Täname selle võimaluse eest ja esitame oma ettepanekud. Meie ettepanekud võib grupeerida kahte osasse. Ühed, mis puudutavad konsensuse nõude asendamist ja häälteenamust, ning teised, mis puudutavad kvoorumi nõuet. Meie arvamus on, et konsensuse nõude kaotamine on asjakohane ja parandab oluliselt jahindusnõukogude töö kvaliteeti. Samas oleme seisukohal, et ei peaks rakendama 1 võimaliku vastuhääle printsiipi (4.10) vaid sätestama, palju peaks liikmeid poolt olema, et otsust vastu võtta. Meie juhatuse liikmed on teinud erinevaid ettepanekuid, alates lihthäälteenamusest kuni 2/3 häälte enamuse nõudeni. Juhatuse liikmete poolt ei peetud piisavaks nn 1 vastuhääle printsiipi. Meie arvates ei tasuks karta metsameeste, põllumeeste, jahimeeste huvigruppide vastuseisu. Paljud metsa- ja põllumehed on jahimehed ja vastupidi. Seega ettepanek: sätestada otsuste vastuvõtmisel kas osalejate lihthäälteenamus või 2/3 häälteenamuse nõue.
Teine ettepanek on kvoorumi osas. Praegu on töökorras (p-4.8) sätestatud, et koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb ½ liikmetest. Oleme seisukohal, et see võiks olla kas 2/3 või ¾. Loodud on asendusliikme võimalus (p.4.9). Samuti asjaolu, et jahindusnõukogu arutab olulisi teemasid, mis puudutavad kõiki esindajaid ja seetõttu mida suurem kvoorum seda kvaliteetsemad on otsused. Oleme nõus vajadusel omi ettepanekuid põhjalikumalt kommenteerima.
Samuti soovis keskkonnaamet EJS-ilt arvamust koostatava jahindusnõukogu töö juhendi kohta. Andsime järgneva sisendi:
Küsisite meilt ettepanekuid abistava juhendi koostamiseks jahipiirkonna kasutajatele jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamisel.
Valdavalt oli soovitus lähtuda seadusega ettenähtud jahindusnõukogu pädevusest ega mitte minna teemadega liiga laiaks. Nii näiteks on jahindusnõukogul pädevus küttimise mahu ja küttimise struktuuri täitmise osas. Liialt laialivalguvad vestlused muudavad protsessi ressursimahukaks ja ei aita seaduses sätestatud pikendamise eesmärgile kaasa. Üheks oluliseks asjaks peeti lepingutega kaetust. Kuigi seadus nõuab ühe lepingu või kinnisasja olemasolu, võiks siinkohal pikendamist sooviv jahiselts esitleda kuidas on sujunud lepingute sõlmimine jahiseltside poolt. Maaomanike esindajad võiksid anda ülevaate kuidas on lepinguite sõlmimine sujunud maaomanike ettepanekul, missugused on olnud probleemid. Leping on kahepoolne dokument ja oluline on võrrelda, kuidas nii seltsid kui ka maaomanikud on siin aktiivsust näidanud ja millised on tulemused. Kui on lepingust keeldutud või jahikeelud määratud, siis ka seda võiks esile tuua.
Mida juhatuse liikmed rõhutasid, siis kindlasti ei ole vajalik küsida isikuandmeid puudutavat informatsiooni ja teavet, mis on olemas keskkonnaametil, et pikendamiseks vajalikud otsused teha.
Lisainformatsioonina lisame, et EJS-il on valmimas süsteem rakenduslepingute haldamiseks ja see võetakse kasutusele suvest alates. Ka seda rakendust on võimalik jahiseltside poolt kasutada, et näidata jahindusnõukogule lepingutega või lubadega hõlmatust.
Nende dokumentide vastuvõtmine on hetkel pausil.
EJS-i juhatus on senini olnud seisukohal, et toetab vaatamata meie poolt antud sisenditele Keskkonnaameti poolt esitatud töökorra muudatusettepanekut.
Kuidas siis edasi? Kuna minister andis aega ühe kuu, et osapooled arutaksid asja ja leiaks võimalusel ühise lahenduse, siis otsustasid juhatuse liikmed seda nõu kuulda võtta ja kõigepealt läbi rääkida Erametsaliidu esindajatega. Seejärel on plaanis kohtuda põllumajandustootjatega. Kui kõik sujub, siis võiks maikuu teisel poolel kõik osapooled kokku saada ka traditsioonilisel maaomanike esindusorganisatsioonide ja jahimeeste ümarlaual.
