Selle koosseisu juhatuse viimane koosolek toimus 9. mail Tallinnas Kuristiku 7 ja veebis. Kokku osales 20 juhatuse liiget.
Alustati enne koosolekut näituse avamisega. Seejärel mindi õue, kus istutati koos mälestuseks aeda pirnipuu. Tegemist oli kodumaise sordiga Pepi.
Seejärel tehti maja ees metsise juures ühisfoto.
Erametsaliidu meeleavaldus
Koosolek algas päevakorra kinnitamisega. Selles oli üheksa sisulist punkti.
Erametsaliidu info metsaomanike meeleavalduse kohta tõi juhatuse liikmeteni Jaanus Aun, Erametsaliidu tegevjuht.
Erametsaliit planeerib maaomanike meeleavaldust kaitsmaks eraomanike õigust hallata oma valduses olevat maad või saada selle eest õiglast kompensatsiooni. See toimub 29. mail riigikogu ees Toompeal. Meeleavalduse eesmärk on tuua otsustajate fookusesse, et kuigi eramaale kehtestatavad looduskaitselised jm piirangud on tihti küll vajalikud, ei tohi need tulla maaomanike õiguste arvel. Piiranguid kehtestades peab tagama omanikule maa vastu asendusmaa andmise või õiglase kompensatsiooni.
Erametsaliiduna nõutakse õiglaste ja kiirete kompensatsioonide väljamaksmist metsaomanikele, kelle maale kehtestatakse looduskaitselised piirangud maa kasutamiseks (kohene raieküpse metsa turumaksumus + iga-aastane hüvitis). Hüvitised on jäänud 2008. aasta tasemele ega kata omanikele saamata jäävat tulu.
Samuti nõutakse looduskaitse alla võetavate eraomanduses olevate metsade asendamist riigile kuuluva tulundusmetsamaaga (majandatav mets), et eraomanikud saaksid oma metsamajandamisega jätkata. Praeguste regulatsioonide järgi ei ole looduskaitse aluste metsade vahetamine riigimaaga võimalik.
Sihtgrupid, keda soovitakse kõnetada on otsustajad, st riigikogu ja valitsuse liikmed, aga ka ametkonnad, (metsa)maa omanikud Eestis, laiem avalikkus, kelle surve ja toetus on vajalikud meie eesmärkide saavutamiseks.
Osalevad eraomanikest metsa- ja maaomanikud, kelle õiguseid tänane olukord riivab või tõotab tulevikus riivata. Täna on meeleavalduse eestvedajaks Eesti Erametsaliit. Oodatakse liituma või toetama Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Talupidajate Keskliitu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liitu, Eesti Jahimeeste Seltsi, Eesti Omanike Keskliitu ja maaomanikest eraisikuid ning ettevõtteid.
Antakse edasi järgmised sõnumid:
- eraomand – metsaomanikud toetavad looduse kaitsmist, ent see ei saa tulla eraomandi arvel.
- õiguskindlus – ilma avaliku aruteluta on riik looduskaitsele ja kliimaeesmärkidele viidates kehtestanud ja jätkuvalt kehtestamas üha uusi piiranguid, mis ei võimalda omanikel oma metsa majandada ja kasutada. Sellega riivatakse omanike põhiõigusi ja pannakse osadele eraomanikele ebaproportsionaalselt suur koormus looduse kaitsel.
- maaelu areng – paljude metsaomanike jaoks on metsa majandamine olnud põlvest põlve edasi antud tegevusvaldkond. (Metsa)maale piiranguid seades annab riik maaelule vähikäigu. Maaomanikud soovivad, et neile jääks õigus oma elu ise juhtida ja elu maal edasi arendada.
- ühiskonna sidusus – rohepöörde sildi all Eesti maaomanike/elanike heaolu kahjustamine toob kaasa vastuseisu looduskaitsele ja polariseerib eesti ühiskonda. See on kahjulik nii Eesti keskkonnaalaste eesmärkide täitmisele kui ka julgeolekule laiemalt – vastanduv ühiskond on vesi agressiivse Venemaa veskile.
Juhatus kuulas huviga ettepanekut ja tekkis arutelu, mille käigus asuti seisukohale, et maaomanike huvid peaks olema kaitstud protsessides, kus maad võetakse üldsuse huvides looduskaitse alla.
Ülevaade ministriga kohtumiselt
Edasi andis Margus Puust ülevaate kohtumisest siseministriga. 3. mail külastas EJS-i maja siseminister Lauri Läänemets. Temaga kohtusid Margus Puust, Toomas Kõuhkna, Tiit Tammsaar, Karel Rüütli ja tegevjuht. Vaata lähemalt siit.
Ministriga arutati aktuaalsetel teemadel, mis puudutavad jahindust ja riigikaitset.
Räägiti ka relvadega seotud probleemkohtadest erinevates menetlustes. Lepiti kokku, et kui on edaspidi konkreetsed probleemkohad, siis info nendest edastatakse ministrile. Leiti, et sellised kohtumised on vajalikud ja neid tuleks ka edaspidi korraldada.
IT lahenduste ülevaade
Põnev teema oli EJS IT lahenduste ülevaade. Selle tegi projektijuht Karri Urban.
Ta rääkis arendustest ja erinevate moodulite kasutamisest. Samuti vahendite kulutamisest ja erinevate kulude jaotusest IT alal. Ettekande eesmärk oli saada ülevaade ka kuludest ja IT võimaliku rahastamise suurusest tulevikus.
Ettekanne tekitas elavat arutelu. Arutati selle üle, kust saada lisavahendeid, et IT asjade arendus ei jääks seisma ja areneks edasi. Mida rohkem arendatakse, seda suuremad on ka püsikulud süsteemi haldamiseks ja püsti hoidmiseks. Leiti, et mõistlik on Metsise kasutamine maksustada. Arutati, et seda oleks mõistlik teha alates 1. märtsist järgmisel aastal ja diferentseerida liikmed ja mitteliikmed.
Otsustati, et seda ideed tutvustatakse ka volinike koosolekul. Lõpliku otsuse teeb juba uus juhatus.
Aastaaruande ülevaatus
Järgmine teema oli raamatupidamise aastaaruande 2023 esitamine volikogule.
Volikogu on eelnevalt aastaaruandega tutvunud ja küsimused esitanud ning vastused saanud. Tegevjuht esitles aastaaruannet veel kord ja juhtus otsustas selle saata volikogule kinnitamiseks.
Järgnevalt arutati eelarve 2024 esitamist volikogule. Juhatuse koosolekule eelneval nädalal toimus eelarvete koosolek juhatuse liikmetele, kus vaadati läbi 2024. a eelarve ja tunnistati see kõlblikuks volikogule saatmiseks. Juhatuse liikmed vaatasid eelarve veel korra üle ja otsustasid selle esitada volikogule.
Liikmemaksu kinnitamine
Järgmine päevakorrapunkt oli EJS-i liikmemaksu alates 2025. a kinnitamine volikogul. Juhatuse liikmed arutasid olukorda seoses hindade kallinemisega ja majanduse olukorraga. Juhatuse ettepanekul oli tegevjuht teinud koos meeskonnaga ka prognoosid 2025. aastaks. EJS-i eelarve on seotud nii SAK-i eraldistega kui ka teiste riigipoolsete lepingutega.
Keegi ei oska ennustada, mis saab olema lepingutega järgmisel aastal. Kuna liikmemaks kehtestatakse aga aasta enne ehk siis järgmiseks kalendriaastaks, siis teeb juhatus volinike koosolekule ettepaneku tõsta EJS-i liikmemaksu 2025. aastast alates 5 euro võrra.
Põhikirja muudatused
Eraldi punktina arutati päevakorras EJS põhikirja muudatusi. Eelmisel juhatuse koosolekul arutati nelja muudatust. Muudatused on erinevad ega ole omavahel otseselt seotud.
Esimene muudatus on järgmine: tehakse ettepanek asendada punkt 3.1.11 jahikülaliste vastuvõtmine ja jahiturismi korraldamine uue sõnastusega.
Uus sõnastus oleks: „3.1.11. jahikülaliste vastuvõtmine ja sõprussidemete arendamine“. Kuna EJS ise jahiturismiga ei tegele, siis asendatakse sõnad jahiturismi korraldamine sõnadega sõprussidemete arendamine.
Teine ettepanek on juhatusel lisada uus punkt 3.1.22. jahikoerte aretuse koordineerimine ning kontroll kehtivate õigusaktide alusel. Selle põhjus on see, et EJS soovib senisest enam tegeleda jahikoertega, aga praegu kehtivas põhikirjas selle kohta viide puudub.
Kolmas muudatus puudutab põhikirja volikogu osa ja esindusnormi. Selle ettepaneku tõi lauda Tartu jahindusklubi esindaja Jaak Volmer. Selle mõte on, et vähendada ebaõiglust liikmete esindatuses.
Praegune sõnastus on punktis 8.1: „Seltsi kõrgeim juhtimisorgan on Seltsi liikmete poolt delegeeritud volinike koosolek – Seltsi volikogu. Volinikud delegeeritakse esindusnormiga lähtuvalt põhimõtetest, et üks (1) volinik Seltsi liikme iga seitsmekümne (70) füüsilisest isikust liikme kohta (1–70 liiget: 1 volinik; 71–140 liiget: 2 volinikku jne). Liikmete poolt volinike valimise protseduuri kehtestab iga Seltsi liige enda jaoks iseseisvalt. Liikme poolt valitud volinike arvu korrigeeritakse iga aasta 1. aprilli seisuga iga Seltsi liikme poolt“.
Pakutav sõnastus on aga järgmine: „8.1 Seltsi kõrgeim juhtimisorgan on Seltsi liikmete poolt delegeeritud volinike koosolek – Seltsi volikogu. Volinikud delegeeritakse esindusnormiga lähtuvalt põhimõtetest, et üks (1) volinik Seltsi liikme iga viiekümne (50) füüsilisest isikust liikme kohta (1–50 liiget: 1 volinik; 51–100 liiget: 2 volinikku jne). Liikmete poolt volinike valimise protseduuri kehtestab iga Seltsi liige enda jaoks iseseisvalt. Liikme poolt valitud volinike arvu korrigeeritakse iga aasta 1. aprilli seisuga iga Seltsi liikme poolt“.
Neljas muudatus puudutab juhatuse peatükki ja kahte punkti. Muudatus sätestab minimaalse juhatuse liikmete arvu kolm asemele 16 ja täpsustab, et liikmekandidaatide puhul tuleb arvestada kõikide maakondade esindatust.
Praegune 9.2 punkti sõnastus: „Juhatus koosneb juhatuse esimehest (presidendist) ja teistest juhatuse liikmetest. Juhatusse kuulub kokku kolm (3) kuni kakskümmend viis (25) liiget“. Pakutav uus sõnastus punktis 9.2 oleks: „Juhatus koosneb juhatuse esimehest (presidendist) ja teistest juhatuse liikmetest. Juhatusse kuulub kokku kuusteist (16) kuni kakskümmend viis (25) liiget“.
Praegune 9.3 punkti sõnastus on: „Juhatus valitakse volikogu poolt neljaks (4) aastaks. Volikogu valib presidendi, kes nimetab juhatuse liikmekandidaadid arvestades regionaalset printsiipi. Volikogu valib presidendi poolt nimetatud juhatuse“. Pakutav uus sõnastus punktis 9.3 oleks: „Juhatus valitakse volikogu poolt neljaks (4) aastaks. Volikogu valib presidendi, kes nimetab juhatuse liikmekandidaadid arvestades kõigi maakondade esindatust. Volikogu valib presidendi poolt nimetatud juhatuse“.
Volikogu päevakord
Järgmine punkt oli volikogu päevakorra kinnitamine. See kinnitati järgmiselt:
- Päevakorra kinnitamine.
- EJS tunnustusavalduste üleandmine.
- EJS presidendi Margus Puusti ülevaade juhatuse tööst.
- EJS 2023. a. majandusaasta aruande kinnitamine ja 2024.a. audiitori määramine.
- a eelarve kinnitamine.
- Põhikirja muutmine.
- EJS-i presidendi ja juhatuse valimine.
- EJS IT lahendused. Ülevaade.
- EJS-i liikmemaksu kinnitamine alates 2025. a.
- EJS-i struktuurist.
- Muud küsimused ja informatsiooni vahetamine.
- Kokkutuleku info
- Muu info.
EJS-i volinike päevakorra eelnõus oli ka punkt metskitsele vibujahi kohta. Selle punkti otsustasid juhatuse liikmed jätta järgmise volikogu päevakorda.
Maksude tõstmine
Muude küsimuste all arutati kliimaministeeriumi poolt saadetud kirja jahipidamise õiguse tasust. Keskkonnatasude seadus lubab maksumäärana 25 eurot aastas. Praegu on see 10 eurot.
EJS on ka eelnevatel aastatel ministeeriumiga arutanud jahipidamisõiguse tasu tõstmise vajadust, et tagada jätkuvate finantsvahendite olemasolu erinevate jahinduse valdkonna tegevuste rahastamiseks.
Praeguse tasu suuruse juures ja arvestades elukalliduse tõusu (tarbijahinnaindeks on selle aja jooksul kasvanud 47,9%, keskmine brutopalk 52%) pole eraldiste maksmine pikemas ajaskaalas jätkusuutlik. Kindlasti ei saa 100% tagada, et kõik jahipidamisõiguse tasu tõusust laekuv osa ka kohe jahindusse tagasi suunatakse. Põhjendatud juhtudel (teenuste hindade kasv, täiendavate teenuste vajadus) on seda võimalik aga tulevikus taotleda.
Näitena 2023. aastal maksis jahipidamisõiguse tasu 10 900 jahimeest kogusummas 109 000 eurot.
Taustainfoks veel nii palju, et regionaal- ja põllumajandusministeerium plaanib tõsta järgnevast aastast ka harrastuspüügiõiguse tasusid 25-30%.
Juhatuse liikmed arutasid teemat ja otsustasid nõustuda tasu tõsta 5 euro võrra. samas avaldasid juhatuse liikmed lootust, et jahinduse sektori riigipoolne tugi oleks ka edaspidi võimalik.
Järgmise juhatuse koosoleku aja määrab juba juhatuse uus koosseis, mille valimine toimub volinike koosolekul 11. juunil Raplas.
