Koosoleku avas ja seda juhtis EJS-i president Margus Puust.
Päevakord kinnitati ühehäälselt ja see sisaldas kaheksat sisulist punkti. Õnnitleti sünnipäevalapsi Raul Vahterit ja Margus Puusti.
Esmalt tehti ülevaade EJS-i struktuuri töögrupi koosolekust, mis toimus 10. mail. Sinna kuuluvad Margus Puust, Toomas Kõuhkna, Jaak Volmer, Tarmo Lehiste, Endrik Raun, Karel Rüütli, Mati Kivistik, Rein Rosenberg, Priit Vahtramäe, Ive Kuningas, Jaanus Põldmaa, Raul Vahter, Andres Onemar ja Tõnis Korts. Koosolekul arutati, missugune oleks tuleviku EJS-i struktuur, et see oleks õiglane ja vastuvõetav kõigile. Põhiküsimus, mida arutati oli maakonnakeskuste roll lähituleviku jahinduses. Täna on seltsid EJS-i liikmed kas maakonnakeskuste kaudu, otse või ei olegi liikmed. See tingib ka erineva panustamise ühisesse jahindusse. Mõtteid oli väga palju erinevaid ja seetõttu otsustati, et töögrupi sees moodustatakse väiksem töögrupp kooseisus Toomas Kõuhkna, Jaak Volmer, Endrik Raun, Andres Onemar ja Tõnis Korts, mis läheb aruteludega süvitsi ja valmistab ettepanekud põhitöögrupile. Selle väiksema töögrupi kokkusaamine toimus juba 16. mail.
Tutvustati aastaaruannet
Järgmine teema oli raamatupidamise aastaaruande 2022 esitamine volikogule. Tegevjuht tutvustas aastaaruannet ja seda kommenteeris juhatuse liige Priit Vahtramäe, kes koostas eelnevalt ka küsimused nii aastaaruande kui ka selle aasta eelarve kohta. Nende küsimuste vastused esitatakse koos aastaaruande ja eelarvega ka volinikele. Sellisel moel on numbritest lihtsam aru saada. Selline on olnud ka eelnevate aastate praktika.
Järgmine küsimus oli eelarve 2023 esitamine volikogule. See oli eelarve teine lugemine ja juhatus otsustas nii aastaaruande kui ka eelarve esitada volikogule.
Vaadati üle tunnustusavaldused
Edasi kinnitas juhatus volikogu päevakorra. Lisaks jätkus tunnustusavalduste läbivaatamine. Eelmine kord jäi valimata aasta tegu 2022.
Aasta teo kohta oli laekunud kolm ettepanekut: If kindlustus – EJS-i projekti „Ulukid teel“ toetamise eest. Päästeamet – põtrade (jt loomade) päästmise eest. Keskkonnaamet – kasutusõiguse lepingute pikendamise sujuva läbiviimise eest.
Juhatus arutas ja otsustas nimetada aasta teoks kasutusõiguse lepingute pikendamise. Sellega tänab ja tunnustab juhatus kõiki koostööpartnereid, nii Keskkonnaministeeriumit, Keskkonnaametit, Erametsaliitu, EPKK-d, ETKL-i kui ka teiste tubli tööd. Selle pikendamise protsessi tulemusena paranes oluliselt maaomanike ja jahimeeste vaheline suhtlemine.
Laekunud olid hilinemisega ka tunnustusavalduse taotlused. Heimtali Jahiselts tegi ettepaneku anda seltsi pikaajalisele juhile ja jahinduse eestvedajale Elmo Metsamaale Eesti Jahimeeste Seltsi teenetmärk Kobras. Elmo on lisaks Heimtali jahiseltsi juhtimisele olnud ka kauaaegne Viljandimaa Jahimeeste Liidu ja kogu Viljandimaa jahinduse eestvedaja. Juhatus otsustas avaldust menetleda ja see rahuldada.
Samuti Aimar Rakko, keda esitati autasustamiseks teenetemärgiga Ilves ja seda panuse eest Eesti jahinduse arendamisel ja esindamisel. Aimar on teinud korrektselt ja tublilt panustades rasket tööd, mis on rikas väljakutsete poolest ja seda eriti viimastel aastatel. Juhatuse liikmed kinnitasid ka selle tunnustusavalduse ühehäälselt.
Arutelu vibujahi osas
Edasi arutati seisukohti vibujahi osas. Eelmisel juhatuse koosolekul võeti vastu otsus, et maakondade esindajaid palutakse enne järgmise juhatuse koosolekut selgitada välja liikmete meelsus vibuga metskitse küttimise lubamise kohta. See oli aluseks otsustamiseks sellele juhatuse koosolekule, kas teema võetakse volikogu päevakorda. Tegevjuht tutvustas maakondade ettepanekutest koostatud tabelit ja maakondade esindajad tegid piirkonna arvamustest ülevaate.
Üldine hoiak oli toetav ja juhatus otsustas, et kiirustada pole mõtet. Vibuküttidele anti aega veel tutvustada vibujahti seltsidele ja klubidele ning see teema otsustatakse järgmise aasta volinike koosolekul. Küll aga antakse volinikele infot, kuidas juhatus teemat käsitleb.
Jahikindlustuse ja volituste arutelu
Edasi arutati jahikindlustuse pakkumist ja volituste andmist töögrupile.
Siiani kehtib juhatusepoolne volitus läbi rääkida jahikindlustuse osas kindlustusühistuga ÜKS. Kuna aga see pole senini reaalseid tulemusi andnud, st EJS-ile pole esitatud ühtegi pakkumist, on büroo otsinud teisi võimalusi. Tegevjuht kohtus märtsi lõpus Leedu kindlustusseltsi UADBB “Colemont draudimo brokeris” esindajaga Raimondas Kundraga. Uuriti jahimeeste kindlustamise võimalusi ja paluti teha pakkumine.
Pakkumine lisati juhatuse liikmete töömaterjalidesse. Pakkumisega tutvus ka juhatuse kindlustuse töögrupp ja oli olemas ühine otsus suunata see juhatusele, et saada edasiseks tegutsemiseks volitus.
Juhatus andis komisjonile ja tegevjuhile volituse selle ettevõttega edasi minna ja jõuda mõlemapoolse rahuldava pakkumiseni.
Ettepanek karujahi osas
Edasi arutas juhatus liikmetelt tulnud ettepanekut jahieeskirja muutmiseks karujahi osas.
Ettepanek tuli juhatuse liikmetelt. Praegune jahieeskirja sõnastus on: karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil. Elupaikade direktiiv aga käsitleb seda küttimisvõimalust palju laiemalt:
Artikkel 16
- Kui muud rahuldavat alternatiivset lahendust ei ole ja erand ei kahjusta kõnealuste liikide populatsioonide soodsa kaitsetaseme säilitamist nende looduslikul levilal, võivad liikmesriigid teha artiklite 12, 13 ja 14 ning artikli 15 punktide a ja b sätetest erandi:
a) loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmiseks ja looduslike elupaikade säilitamiseks;
b) eriti oluliste saagi-, karja-, metsa-, kalamajandus-, veemajanduskahjude ja muud liiki omandiga seotud kahjude ärahoidmiseks;
c) rahva tervise ja elanikkonna ohutuse huvides või muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsed ja majanduslikud
Otsustati teha ettepanek ministeeriumile, et viia jahieeskirja regulatsioon vastavusse direktiivi artikli 16 punktiga c.
Järgmine korraline juhatuse koosolek on pärast suvepuhkusi septembris.
