Juhatuse novembrikuu koosolek toimus 28. novembril Tallinnas EJS-i majas ja seda juhatas president Margus Puust. Päevakorda kuulus kolm sisulist küsimust.
Peale päevakorra kinnitamist palus koosoleku juhataja kõigil koguneda õues maja ees metsise kuju juures. Seal toimus meie lahkunud liikme ja kaasteelise Kaarel Rohti mälestusseisak. Puust tegi kokkuvõtte Kaarli saavutustest ja panusest Eesti jahindusse ja palus kõigil langetada minutiks pea.
Järgnevalt luges Puust ette infotahvli teksti, mis hiljuti paigutati metsise kuju juurde ja milles selgitati, kuidas see metsise kuju sündis ja leidis tee Kuristiku tänavale. Seejärel eemaldas ta sellelt valge lina.
Metsise skulptuuri infotahvlil on tekst:
August Vomm „Metsis“
August Vomm (1906-1976) oli eesti skulptor ja jahimees. Ta õppis aastatel 1924–1927 kõrgemas kunstikoolis Pallas Ado Vabbe juures maalikunsti, hiljem Anton Starkopfi ja Voldemar Melliku juures skulptuuri. Töötas aastakümneid kunstiinstituudi õppejõuna ja oli aastast 1971 professor.
August Vomm oli Kadriorus Eesti Jahimeeste Seltsi naaber ja seltsi suur sõber selle algusajast peale. Tiit Randla meenutab, et Vomm soovis aastaid saada seltsilt metsise laskmise luba ning kavatses selle eest lindu modelleerida. Lõpuks ta selle loa ka sai. Selts oli selle seiga juba ammu unustanud, kui Vomm EJS-i metsise skulptuuriga äkki üllatas. Alguses hoiti metsisekuju saalis suure ümmarguse laua keskel, hiljem paigutati EJS-i maja ette praegusele kohale.
Peale infotahvli ametlikku avamist naasesid juhatuse liikmed ja külalised koosolekute saali, et päevakorraga edasi minna. Õnnitleti novembrikuu sünnipäevalapsi Tiit Tammsaart ja Oliver Leifi.
Ettepanek metssigade peibutussöötmise kohta
Esimene päevakorra punkt puudutas metssigade peibutussöötmise kohta tulnud ettepanekut. Tegemist on Riigikogu jahimeeste toetusgrupist tulnud ettepanekuga arutada metssigade peibutussööda ööpäevas lubatud koguse suurendamist 5 kg-st 40 kg-ni.
Toetusgrupi liikmed soovisid EJSi juhatuse liikmetelt saada teada, mida asjast ühes või teises piirkonnas arvatakse. Selleks koostati eelnevalt neli küsimust ja nendele saabunud vastuste põhjal toimus arutelu. Sõna said kõik kohalolnud juhatuse liikmed ja toimus põhjalik arutelu, kus arutati nii võimalusi kui riske ja samuti erinevaid kombinatsioone, kuidas kuus lubatud peibutussööda kogust paigutada.
Seisukohti oli erinevaid ja lõpuks otsustati, et sellel hooajal jätkatakse senise praktikaga, aga teema jääb lauale. Juhatuse liikmed soovisid konsulteerida ka teiste partneritega nii maaomanike esindusorganisatsioonide ümarlauast kui ka riigiametite poolt. Enamiku liikmete seisukoht oli, et põhitähelepanu tuleb pöörata metsigade küttimisele ja SAKi kontrolli all hoidmisele.
Peibutussöötmine on üks võimalus, kuidas metssigu paigas hoida, omada nendest ülevaadet ja samuti korraldada efektiivset küttimist. Tõdeti, et piirkondade praktikad ja olukorrad on erinevad ja seetõttu tuleb edaspidistes aruteludes jõuda sellisele korraldusmudelile, mis arvestaks piirkondlikku eripära. Puust tänas Riigikogu toetusgruppi ja lepiti kokku järgmises kokkusaamises, mis toimub juba detsembris.
Näidislepingu eelnõu põllumeeste ja jahimeeste vahel
Selle päevakorra punkti all arutati ka Eesti Põllumajandus Kaubanduskoja poolt ette valmistatud ja juhatusele saadetud näidislepingu eelnõud põllumeeste ja jahimeeste vahel. Peale arutelu otsustati teha kojale ettepanek kohtumiseks ja moodustati näidislepingu osas läbirääkimiste grupp, kuhu kuuluvad Priit Vahtramäe, Toomas Kõuhkna, Jaanus Põldmaa, Jaak Volmer, Rein Rosenberg, Raul Vahter, Margus Puust ja Tõnis Korts.
Kasutusõiguse lepingute pikendamine
Edasi arutati kasutusõiguse lepingute pikendamist. Tegevjuht Tõnis Korts esitas kirjaliku seisukoha RMK poolt ja suulised seisukohad Keskkonnaameti poolt. Juhatuse liikmed arutasid lepingute pikendamisega seotud küsimusi ja leppisid kokku, et jurist koostab seltsidele menetlemise juhise, mida arutatakse järgmisel koosolekul juba jaanuaris.
Kõigil juhatuse liikmetel paluti esitada lisaks kohapeal kerkinud küsimustele veel võimalikke probleemkohti, mis kasutusõiguse lepingutega ja nende pikendamisega seotud. Liikmeskonnal paluti jälgida, et kõik pikendamiseks vajalikud tingimused oleksid täidetud ning et ei esineks rikkumisi, mis võivad lepingute pikendamisel takistuseks saada.
IT komisjoni töö ja muud küsimused
Viimase sisulise punktina rääkis EJS-i IT projektijuht Karri juhatuse IT komisjoni tööst ja tulemustest. Uue asjana tutvustas ta EJSi äpi koostamise ideed, mille vahetult enne juhatuse koosolekut toimunud IT komisjon oli heaks kiitnud.
Muude küsimuste all rääkis Margus Puust kui kaugel on kindlustusühistu moodustamine ja tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe käis välja idee teha riigist väljaviidavatest tippjahitrofeedest koopiad. Trofeede koopiate ideega otsustati edasi tegeleda.
Järgmine juhatuse koosolek toimub 23. jaanuaril Tallinnas, EJSi majas. Sama päeva hommikupoole koguneb töökoosolekule ka EJS-i IT töögrupp.
