EJS juhatuse seekordne koosolek toimus 29. novembril väljasõiduistungina Põlvamaale Liivimaa lihaveise wabrikusse.
Juhatus oli kutsutud vabriku juhi Katrin Noorkõivu poolt. Eelmine juhatuse väljasõiduistung toimus aasta alguses, tookord külastati Tartu Veterinaarlaborit.
Enne koosolekut toimus põhjalik ekskursioon Katrin Noorkõivu juhtimisel vabrikus. Juhatuse liikmed tutvusid kogu tootmisprotsessiga ja veendusid, et tegemist on konkurentsivõimelise kaasaegse ettevõttega.
Peale ekskursiooni tutvustas Põlva jahiseltsi juhatuse esimees Aare Veetsmann Põlvamaa jahiseltsi tegemisi. Neil on 18 jahiühendust, kes pole juriidilised ühendused ja jahimaade kasutusõiguse leping on sõlmitud Põlva jahiseltsiga. Veetsmann arvas, et põdra küttimisega peab olema ettevaatlikum, et säilitada elujõulist populatsiooni. Samuti rõhutas ta, et naabritel peaksid olema ühised valiklaskmise põhimõtted. Metskitse on Põlvamaal palju ja jahimeestel tihti puudub võimekus piisaval määral küttida. Metssea puhul on viimasel ajal iseloomulikud suured karjad, kes palju liiguvad ja kahju teevad. Ebaharilikult palju Põlvamaa kohta tuleb ajudest välja karusid. Karud hakkavad magama sättima ning Põlvamaal toimunud suure metsalangetamise tagajärjel valivad nad talvitumiskohtadeks varasemast erinevalt väiksemaid metsatukki. Ilvese arvukus on kasvanud. Hunte on kokku vähemalt 20, nendest osa Tartumaaga kahasse. Põlvamaal tegeletakse palju laste jahindusalase koolitusega. Jahimeestele viiakse läbi valiklaskmise koolitusi, saarlaste eeskujul hinnatakse ära kõik kütitud trofeed. Hooaja lõpul korraldatakse ka oma jahitrofeede näituse. Parimaid trofee –omanikke tunnustatakse folgikojas pidulikul jahimeeste õhtul, mis on saanud väga populaarseks. Kui põdra arvukus on madal, siis isendid peaksid olema tugevad. Veetsmanni arvamus on, et punahirve suhtes tuleks teha Eesti mandriosa kohta üleriigiline majanduskava. Põlvamaal on kombeks juhatuse ja volikogu ühisjahid, mis käivad külakorda mööda jahtkondi, et olla kursis kohaliku elu-oluga.
Koosolekut juhtis EJS president Margus Puust. Päevakord kinnitati ja selles oli seitse sisulist küsimust. Enne koosoleku sisu juurde asumist õnnitleti sünnipäevalapsi Tiit Tammsaart ja Oliver Leifi. Tiit Tammsaar edastas presidendile Maaeluministeeriumi Hõbemärgi.
Teemal Relvaseadus ja lasketiiru ning laskepaiga ohutusnõuded oli kutsutud esinema Siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Sven Põierpaas.
Ettepanek teema päevakorda lisada tuli juhatuse liikmelt Jaak Volmerilt.
Ettekandja tutvustas olulisi Relvaseaduse muudatusi, mis puudutab just jahimehi. Elavat huvi tekitas laskekõlbmatute relvade teema. Alates selle aasta 1. juulist kuni järgmise aasta 1. juulini tuleb kõik nõuetekohaselt deaktiveeritud relvad registreerida politseiametis. Olemas peab olema ka vastav deaktiveerimist tõendav dokument. Selle kohta ilmub informatsioon ka järgmises ajakirjas Eesti Jahimees.
Välismaalane, kes asub elama Eestisse, talle kohanduvad relva soetamise osas samad reeglid, mis Eesti kodanikulegi. Enne sai relva eksamit teha nii eesti kui vene keeles, nüüd ainult eesti keeles. Alates 01.jaanuarist 2019 tuleb ka kodukaitse relvade omanikul teha perioodiliselt laskekatse. Eristatakse püssi, püstolit ja revolvrit. Põierpaasi sõnul on relvadega toimunud õnnetud kasvav trend. Juhatuse liikme Jaak Volmeri sõnul on laskekatse säilitamine jahimeeste seltsi töövõit, muidu tuleks ka jahimeestel sooritada relvaomaniku laskekatsed.
Põierpaas tegi üleskutse edaspidi vormistada relvaloaga seonduvad dokumendid digitaalselt, siis ei pea minema politseisse järjekorda seisma.
Lasketiirude osas sai selgeks, et Kaitseministeerium käsitleb kõiki lasketiire võrdselt. Lasketiirude seadusemuudatustes toimuvad arengud järgmise aasta alguses.
Järgnevalt käsitleti jahiohutuse teemat. Margus Puust tegi ettepaneku nimetada 2019 jahiohutuse aastaks.
Eelnevatel aastatel oleme liikmetelt kogunud erinevaid ettepanekuid, mille hulgast saaks aasta teemat valida. Siiani on olnud: 2013 jahikultuuri- ja eetika, 2014 märka ulukit, 2015 koostöö, 2016 jahimeheks, 2017 loenda ulukit ja 2018 jahindus on looduskaitse aasta. 2019 aasta teemaks pakuti veel: traditsioonid ja kombed, trapperid, kuuli- ja haavlilaskurite, austa jahti, säästliku jahinduse, rohelise jahinduse, õpingute, mõtiskluste, linnujahi ABC, tolerantsuse, seeniorite ja juuniorite, salaküttimise vastu võitlemise, jahikoera aasta.
Arvestades seda, et lühikese ajaga on juhtunud kolm tulirelvadega seotud õnnetust jahil, leidis toetust presidendi ettepanek nimetada 2019 jahiohutuse aastaks. See annab võimaluse väga erinevatele jahiohutuse alastele tegevustele, kindlustab laiema kõlapinna ja on sõnum avalikkusele.
Šaakali olukorrast Euroopas ja Eestis oli kutsutud rääkima Peep Männil Keskkonnaagentuurist. 31.10.-2.11.18. toimus Kreekas II rahvusvaheline sümpoosion šaakalist ja temaga seotud liikidest. Seal esines ettekandega ka Peep Männil. Mida huvitavat seal šaakalist räägiti seda ta tutvustaski. Kõik Kreekas osalejad said tunnistuse, et on läbinud šaakali ökoloogiat tutvustava kursuse. Männili sõnul ei ole šaakal Euroopas võõrliik ega saagi olla. Eestis määratleti algul šaakalit ka võõrliigina. Siis aga uuriti ja selgus, et šaakal on ise oma areaali laiendanud. Esimesed Eesti šaakalid määrati Kaukaasia päritolu. Nad on siia jõudnud erinevaid kanaleid pidi. Ukrainas on Kaukaasia ja Balkani šaakalid segunenud. Peep Männil viib Eestis läbi šaakali seiret, kasutatakse elektroonilisi peibutusvahendeid. Parim aeg kui šaakal vastab kutsungile on juuli- august. Seda kutsutakse bioakustiliseks seireks. Leedus ei pesitse ettekandja andmetel ühtegi pesakonda šaakaleid.
Ulukiseirajad tegid kütitud šaakalite põhjal elupaiga mudeli. Jagatakse kolmeks: looduslikud rohumaad, loopealsed kadastikud ja sisemaa märgalad. Šaakal eelistab pigem avamaastikku. Kõik Euroopa uuringud näitavad, et metsamassiivid neile ei sobi. Männil tutvustas ka šaakalile sobivate elupaikade kaarti, kus selgus, et neile ei sobi ka kõrgemad mäestikualad. Lätis ja Leedus on sobivaid elupaiku vähe. Šaakal erineb toitumisviisilt hundist. Ta toitub kõigest võimalikust. Eestis on uuritud maosisusid, kus selgub, et suur osa toidubaasist on inimtekkelise päritoluga. Piirissaares näiteks ka pilliroo risoomid. Saartele on sattunud ilmselt üle jää. Šaakal on kõva rändaja. Elupaik on 10-12 km2 aga see ei ole reegel. Šaakali levikut peaks piirama külm ilm ja sügav lumi.
Põgusalt puudutas ettekandja ka hundi teemat. Euroopas ei ole riiki, kus hunt oleks ühtlasemalt levinud kui Eestis. Lätlased kütivad 2x rohkem hunte. Neil seire puudub. Juhatuse liikmed arutavad Eesti ja Läti huntide olukorda.
Edasi jälle šaakalist. Eestis on probleemiks olnud šaakali tekitatud kahjud lambakasvatusele. Nii näiteks 2016 murti 108, 2017 10 ja 2018 40 lammast.
Ka murdmise osas erinevad šaakal ja hunt. Hunt murrab palju, šaakal võtab ühe.
Enamus šaakali murtutest on talled. Šaakali murtud loomi riik ei kompenseeri. 2019 aastal viiakse Tartu Ülikooli poolt läbi šaakalite geneetiline uuring.
Edasi arutas juhatus Ida- Virumaalt laekunud avaldust, mis oli saabunud
kahelt Vaivara JS liikmelt ja puudutas kohaliku jahiseltsi juhatuse liikmete käitumist. Juhatus oli palunud oma koosolekule Ida- Viru JS esindaja tegevjuhi Egert Maltsa, kes selgitas avalduse tagamaid. Juhatus otsustas, et kuna tegemist on kohaliku küsimusega, siis tuleb see suunata Ida- Viru jahiseltsi lahendamiseks. Juhatus ootab Ida-Viru juhtkonnalt vastavat kokkuvõtet avalduse lahendamisest.
Järgmine päevakorra punkt oli juhatuse IT arenduse komisjoni moodustamine.
Päevakorra punkt on lisatud juhatuse liikme Jaanus Põldmaa ettepanekul. EJS-l on arenduses IT süsteemid Metsis ja Jahis. Selleks, et paremini koordineerida arendustööd, koondada ettepanekud ja koostada lähteülesandeid, oleks otstarbekas moodustada juhatuse liikmetest IT komisjon. Materjalidele oli lisatud Jaanus Põldmaa üleskutse suurkiskjate loenduste osas. Juhatus otsustas komisjoni moodustada. Ülesanne komplekteerida komisjon 15. detsembriks tehti tegevjuhile. Järgmise päevakorra punktina arutati EJSi volikogu toimumist ja vabariikliku trofeenäituse avamise kuupäeva. Eelnevalt on head kogemused teha näituse avamine koos volinike koosolekuga, see lisab sündmusele pidulikkust ja kaalu. Büroo ettepanek on korraldada volikogu koos trofeenäituse avamisega 18. aprillil 2019 Põltsamaal. EJS juhatus toetas seda ettepanekut.
Edasi oli päevakorras kolmekuningapäeva vastuvõtu korraldamine.
See on olnud traditsiooniline tegevjuhi tänuvastuvõtt partneritele, kellega igapäevaselt koos tegutsetakse. Koos partneritega väljastpoolt osalevad alati ka liikmesorganisatsioonide juhid. 2018 aastal korraldasime juubeliga seoses vastuvõtu EJSi sünnipäeval 18.01. Büroo ettepanek on, et jätkata vastuvõtu korraldamist samas formaadis, aga mitte kohe aasta alguses 6. jaanuaril vaid EJS sünnipäeval, 18. jaanuaril või selle ligiduses (sõltuvalt konkreetse aasta kalendrist). Aastavahetusel on sündmusi hulgaliselt, paljud on peredega koolivaheaega veetmas, kutsed ja vastused ei jõua kohale, mis teeb korralduse keerukas. Kommenteerida seda küsimust ajaloo kohapealt aitas tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe. Tema sõnul on see olnud tegevjuhi vastuvõtt alates 1993. aastast ja sellega alustas tollane direktor Anti Levandi.
Sellega oli koosoleku päevakord ammendunud. President kutsus kõiki Jahirahu kuulutamisele Võrru ja teatas, et järgmine juhatuse koosolek toimub Saaremaal 24. jaanuaril 2019 aastal.
