27. septembril toimus EJS-i majas juhatus sügisene koosolek. Koosolekut juhtis asepresident Priit Piilmann. Päevakorras oli kümme sisulist teemat.
Alustati septembrikuu sünnipäevalaste õnnitlemisega, kelledeks olid Aarne Taal ja Raivo Aeg. Päeva põhiteemaks oli ulukite esmakäitlus.
VTA kõneles esmastöötluspunktidest ja SAKist
Jahimeestel oli külas VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda rääkis esmatöötluspunktide ja hoiukohtade projektist. 2016. aasta septembris tegi EJS-i juhatus ettepaneku Maaelu ja Keskkonnaministeeriumile biotehnilise valmisoleku tagamiseks avada meede jahisaaduste esmatöötluspunktide ja hoiukohtade rajamiseks. Kalda rääkis kuidas on kahe aasta jooksul projekt arenenud.
Samuti tänas ta jahimehi seakatku (SAK) tõkestamisel tehtud töö eest. Kalda võrdles olukordi naabrite juures ja leidis, et tänu jahimeeste pingutustele on meie seis tunduvalt parem. Kalda selgitas, kus asuvad jahiseltsid ulukiliha käitlemise tervikahelas. Kuna oleme esmakäitlejad, siis meile rakenduvad erinevad EL-i normid.
Tähelepanu jahiseltsidele tugevnes alates 2014. aastast, mil SAK jõudis Eestisse. Edaspidi kavatsetakse koostöös jahimeestega tagada nõuetele vastav esmakäitlemine. EJS on koostanud nimekirja nendest seltsidest, kes soovivad osaleda Maaeluministeeriumi ettevalmistatavas toetusmeetmes esmatöötlemise kohtade rajamiseks.
Kalda soovitas nendel, kes pole nimekirjas, aga kes ei oma nõuetekohast töötlemiskohta või kes soovivad puuduvat juurde rajada, kindlasti kiiremas korras ennast EJSi nimekirja panna.
Eelmisel aastal VTA külastused seltsidesse näitasid, et enamasti nõuetekohaselt esmatöötlesid ulukeid ca kolmandik seltsidest. Meetme kohta otsust veel ei ole, aga see võiks tulla ettekandja arvates kuu-pooleteise jooksul.
Juhatus valis uue liikme
Uue EJS-i liikmena võeti ühehäälselt vastu Alliku Jahiselts Järvamaalt. Tegemist on 20 liikmelise jahimeeste seltsiga, kelle jahipiirkond on üle 12 000 ha ja kuhu kuuluvad valdavalt piirkonnas elavad jahimehed. Loe Alliku jahiseltsi tutvustust siit.
Tutvustati relvaseaduse muudatusi
Relvaseaduse muudatusi tutvustas juhatuse liige Raivo Aeg. Relvaseaduse aruteludel osalesid riigikogus lisaks Raivo Aegile ka juhatuse liikmed Tiit Tammsaar ja Jaak Volmer ning tegevjuht Tõnis Korts, kes andsid õiguskomisjonile üle juhatuse poolt tehtud 12 parandusettepanekut.
Nii näiteks arvestati meie ettepanekuga relvade hoiukohtade osas. Senise ühe koha asemel võib isik relvi hoida kuni kolmes kohas. Samuti ei pea jahil enam relvaluba kaasas kandma ja 1. jaanuarist 2019. aastal ka jahitunnistust ning laskekatsetunnistust.
Arutleti uue veelinnujahikorralduse üle
Ettekande ja ülevaate veelinnujahi korraldamisest välismaalastele tegi tegevjuht. Ta selgitas kuidas on seadusemuudatus rakendatud ja missugused on tekkinud probleemid. EJS on ette valmistatud kvaliteetsed koolitajad ja kõik meile külalisjahile tulnud saavad sisulise teabe, kuidas siin käituda ja mida mitte teha. Tegevjuht tutvustas ka EJS tegevjuhi nõuniku Kaarel Rohu läbiviidud uurimustööd eelmise hooaja linnujahi kohta. See näitas, et petitsioonis toodud faktid ja emotsioonid ei vasta tegelikkusele.
Juhatuse liikmed arutasid, mida võiks teha paremini. Kahjuks ei saa meie omalt poolt tagada, et keelatud jahipidamisvahendeid ei kasutataks. Meie teeme eelkõige selgitustööd ja võtame allkirja, et isik on asjaoludest teadlik ning saanud koolituse. Edasine on juba korraldaja ülesanne ja järelevalve küsimus. Karistada tuleks neid, kes on tegelikult süüdi.
Juhatus soovitas korraldajatel jahtide läbiviimisesse professionaalsemalt suhtuda ja vajadusel jahikülalistele anda jahisaatjad. Samuti arutati, et kui praegused karistused ei mõju, tuleks neid veelgi karmistada. Siinkohal olid juhatuse liikmed ornitoloogide ettepanekuga selles osas nõus.
Juhatuse seisukoht oli, et liialt palju on kulutatud ja kulutatakse aega linnujahi teemadele ja tuleks lasta riigikogu ja keskkonnaministeeriumi (KeM) täiustatud süsteemil toimida ja järelevalvel tegutseda. Otsustati teha ka avalik pöördumine, kus juhatuse seisukohti tutvustatakse. Samuti sooviti korraldada läbirääkimisi KeMiga külalisjahi korraldaja mõiste ja vastutuse fikseerimisel.
Räägiti šaakali majandamise kogemusest
Šaakalist Ungari ja Bulgaaria kogemuste põhjal rääkis juhatuse liige Priit Vahtramäe. Ta tutvustas šaakalialaseid uusi teadmisi teistest EL-i riikidest.
Ettekandest selgus, et väheste teadmiste ja soovmõtlemise tulemusel idealiseeritakse šaakalit üle ja tegemist on liigiga, kellel on äärmiselt negatiivne mõju nii kodumaistele liikidele kui ka maaettevõtlusele. Ettekandja tegi ettepaneku EJSil korraldada rahvusvaheline šaakali konverents, mida ka juhatus toetas. Siis saaks lõpuks liigi kohta ka adekvaatset ja praktikas rakendatavat informatsiooni.
Teemakorral punahirve- ja metskitsejaht
Punahirve ja metskitse küttimine teemas oli mitu blokki. Metskitse osas on ettepanekud ja muudatused seadusandlusesse tehtud, hirve osas diskussioon käib. Hirvest Saaremaal rääkis juhatuse liige Mati Tang. Ta tutvustas milline on olukord hirvejahiga Saaremaal ja missugused on mõtted ning kokkulepped edasiseks. Ta tutvustas ka Saarte JS-i ettepanekuid hirveprobleemi lahendamise osas.
Ühe suure takistusena jahipidamisel saarlaste sõnul on ka üha laienev loomade karjatamise ala. See on metsloomade elupaigad juba üsna koomale tõmmanud.
Erametsaliidu ettepanek Keskkonnaministeeriumile on hirvejahi tähtaja muudatus. Tutvu sellega siin.
Eesti Erametsaliit tegi ettepaneku muuta jahieeskirja (RT I, 29.05.2013, 51) järgmiselt:
Asendada paragrahv 5 lõike 5 tekst järgmise tekstiga:
(5) Punahirvele võib jahti pidada 15. augustist 15. aprillini, sealhulgas:
- pullile ja vasikale varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 15 augustist 15. aprillini ning ajujahti ja jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1.oktoobrist 31.jaanuarini;
- lehmale võib pidada varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 1. septembrist 31. jaanuarini ning ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm, 1. oktoobrist 31. jaanuarini.
Seda pole veel arutatud jahimeste ja maaomanike esindusorganisatsioonide ümarlauas. Ümarlaud on plaanitud korraldada EJSis 17. oktoobril. Sinna kutsutakse lisaks jahimeestele põllu- ja metsameeste esindusorganisatsioonide esindajad ning saarlased.
Metskitse osas tegi juhatus üleskutse maaomanikele. Maaomanikke paluti olema aktiivsed ja jahimeestele teada andma võimalikest metskitsede koondumisest metsakultuuridele talveperiooditi (detsember‒jaanuar). See annab jahimeestele võimaluse operatiivselt reageerida ja arvukust reguleerida kohtades, kus seda on kõige enam vaja.
Kodulehe arenduse jm aktuaalsete teemade arutelu
EJS-i ja liikmete kodulehtede edasisest arendusest rääkis juhatuse liige Jaak Volmer. Volmer arutles teemal kuidas minna edasi kodulehe arendamisega. Tema ettepanek oli, et kvaliteedi tõstmiseks ja ressursi kokkuhoidmiseks võiks jahindusalaseid kodulehti piirkondadel koos EJS-iga teha. Ta andis nõusoleku, et Tartu võib olla pilootprojektiks. Juhatus toetas ettepanekut.
Euroopa jahimeeste katusorganisatsiooni FACE tegemisi tutvustas tegevjuht. FACE sai uue presidendi, kelleks on rootslane Tornbjörn Larssen.
EJS-i traditsioonilise õppereisi kokkuvõtte tegi juhatuse liige ja peaorganisaator Jaanus Põldmaa. Selle aasta õppereis viis jahimehed Austriasse, Slovakkiasse ja Ungarisse. Põldmaa tegi illustreeritud ettekande ja tutvustas, mida uut liikmesriikide jahindusest õpiti.
Järgmine koosolek toimub 25. oktoobril.
