Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel toimus 17. juunil metsanduse uue, 2021.-2030. aasta arengukava koostamise juhtkogu teine kohtumine, kus osalejad said ülevaate kava koostamise käigust ning huvirühmade arutelude tulemustest.
„Just need, huvirühmadelt laekunud ettepanekud, on alusmaterjaliks metsanduse arengustsenaariumidele, mille kokku panemine on koostöös teadlastega nüüd juba tasapisi alanud,“ tõi keskkonnaminister Rene Kokk välja kaasatud inimeste töö tähtsuse. „Järgnevate kuudel lähebki põhiline tööaur nii nende stsenaariumide kokku panemisele kui ka keskkonnamõjude ja muude oluliste mõjude strateegilisele hindamisele,“ selgitas minister Kokk edasist arengukava koostamise käiku.
Metsanduse arengukava koostamiseks on keskkonnaminister kokku kutsunud juhtkogu, mille tegevusse on kaasatud valdkondlikult seotud ministeeriumid, uurimisasutused ning metsanduse olulised huvirühmad. Seekordne kohtumine keskendus peamiselt arengukava koostamise protsessi ja sisutöö vahekokkuvõttele ning tekkinud küsimuste selgitamisele. Juhtkogu peatus pikemalt ka arengustsenaariumide kirjutamise korralduse juures, sh avaldas soovi tutvuda stsenaariumide mustanditega juba enne järgmisi arutelusid.
Kohtumisel tehti ettekanne ka samal ajal käivast „Eesti 2035“ strateegia koostamisest, millele järgnes arutelu erinevate riiklike strateegiate ja arengukavade omavaheliste seoste teemal.
„Arengukava koostamiseks sõnastatud probleemidele lahenduste leidmiseks on enda panuse andnud väga paljud metsanduse huvilised: rahvakogu-laadse metsakogu vabatahtlikutest liikmed, juhtkogu ning veel teisedki kaasatud huvirühmade esindajad,” märkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. “Enamikule küsimustest said huvirühmade arutelude kuuepäevase maratoni käigus ka lahendusettepanekud kirja. Samas on edasi vaja tegelda metsanduse ja kultuuri senisest parema seostamisega.”
“Pooleteise aasta jooksul on kõigi nende inimeste kaasabil ära tehtud väga mahukas ja pingeline töö,“ hindas Marku Lamp kõrgelt kaasatud inimeste suurt rolli arengukava koostamisel. „See teekond pole olnud kerge, erinevaid nägemusi on olnud üsna palju, kuid samas on huvirühmad ka aktiivselt kasutanud võimalust läbi rääkida ning üksteisele oma seisukohti selgitada ja põhjendada. Tänu ühisele eesmärgile on õnnestunud kokku koguda korralik alusmaterjal, mille põhjal teadlased saavad asuda kokku kirjutama võimalikke arengustsenaariume. Oleme kõigile panustajatele väga tänulikud nende kannatlikkuse, pühendumuse ja sihikindluse eest.“
Novembris valib juhtkogu arengustsenaariumi, millega edasi minnakse. Metsanduse uue arengukava eelnõu esitatakse Riigikogule kinnitamiseks 2020. aasta kevadel ning kehtima peaks see hakkama 2021. aastal.
Lisainfo metsanduse uue arengukava algatamise ettevalmistava protsessi, metsanduse kirjeldatud probleemide, alusuuringu, arengukava algatamise töörühma kohtumiste, metsakogu, arengukava koostamise huvirühmade ja juhtkogu kohtumiste kohta on leitav keskkonnaministeeriumi kodulehelt siit. Samast on leitavad ka arengukava koostamise juhtkogu, huvirühmade ja metsakogu liikmete nimekirjad.
