8. oktoobril korraldas Jüri jahimeeste selts oma jahimaadel Rae vallas Seli külas õppepäeva, mille eesmärk oli tutvustada kohalikku loodust ja jahindust.
Jüri jahimeeste seltsi pealik Aldo Laid tutvustas piirkondlikku jahindust ning tegi algava jahi osas instruktaaži. Jahipäeva alguseks puhus jahisarve naaberseltsi liige Priit Laatre.
Kohale olid kutsutud kogukonna liikmed, sh maaomanikud, haridusasutuse esindajad, politsei ja veterinaarid jt. Laidi sõnul oli päeva mõte see, et huvigrupid saaksid omavahel tuttavaks ja arutleda erinevatel teemadel looduskeskkonnas ning jahimehed omakorda saaksid näidata, millega nad metsas tegelevad.
Loomad kipuvad asulatesse
„Meil tuleb asustust niivõrd palju peale ja loomad liiguvad pidevalt asustustesse. Näiteks nädal aega tagasi helistas meile üks kohalik elanik, kellel oli uus krunt Veskitaguse külas ja kes pidas kanasid, kuid rebane tuli võttis kanad ära ja tekkis probleem. Üks variant sellisel juhul on teha aed ümber, aga rebased on seal juba põlisasukad ning me peame kuidagi nendega koos elama õppima,“ selgitas Laid.
Ka metskitsi on viimasel ajal nii palju, et nad on asustustes tihedad külalised. „Kohati on tekkinud arvamus, et küttida neid küll ei tohiks, las jäävad parem auto alla. Üldiselt me korjame neid auto alt juba rohkem ära kui me neid kütime. Meil on kolm suuremat metsamassiivi, aga alati ei jäeta neid rohekoridore piisavalt sisse loomade liikumiseks,“ tõi Laid välja.
Sügisene ühisjaht
Jahti peeti Huntloci mobiilirakenduse abil. Veskitaguse külas tehti üks pikk aju, kus kütiti üks põdramullikas. Pärast seda peeti ühine lõuna jahimaja juures ning tehti päeva osas kokkuvõtteid ning tänati osalejaid.
Jüri Jahimeeste Seltsis on 34 liiget ning hallata 7,5 tuhat hektarit jahimaad. Jüri jahimehed rajavad PRIA ja Rae valla kaasrahastuse abil jahimaja, kuhu on planeeritud keskkonnaõppeklass koos jahisaali ning uluki esmakäitlusruumidega. Jahipiirkond on neil mitmekesine erinevate maastikualadega: näiteks on nii raba, jõgesid, järvi kui erinevat tüüpi metsamaad.
