GALERII: Jüri jahimehed tutvustasid kogukonnale jahindust

GALERII: Jüri jahimehed tutvustasid kogukonnale jahindust

1534
Ühine matk Jüri jahimaadel, millele järgned ühisjaht põdrale. Fotod: Andra Hamburg/EJS

9. oktoobril korraldas Jüri jahimeeste selts oma jahimaadel Rae vallas Seli külas õppepäeva, mille eesmärk oli tutvustada kohalikku loodust ja jahindust.

Jüri jahimeeste seltsi pealik Aldo Laid tutvustas kohalikku jahindust ning tegi algava jahi osas instruktaaži. Lisaks puhus traditsiooniliselt jahipäeva alguseks jahisarve naaberseltsi liige Priit Laatre.

Aldo sõnul on päeva mõte see, et huvigrupid saaksid omavahel tuttavaks ja arutleda erinevatel teemadel looduskeskkonnas ning jahimehed omakorda saaksid näidata, millega nad metsas tegelevad.

Keskkonnaprobleemidega tuleks tegeleda juba koolides

Laid tõi välja, et jahimeestena tegelevad nad pidevalt kohaliku looduskeskkonnaga, mis on tänapäeval kiirelt muutuv. „Inimasustus tuleb paraku nii palju peale ja tekivad probleemid, mida lahendada püüame. Näiteks ehitatakse tiheasustuskülad metsa sisse, nagu siin Limu külas tehti, ja probleem tekib sellest, et inimesed on tulnud looduskeskkonda ja ulukid on neil ümberringi ning sealt ära minna ei taha. Siis on ulukid õuede peal ja tekivadki konfliktid. Jahimees peab olema siis see, kelle lahendada need konfliktid on,“ selgitas Laid.

Laid tõdes, et looduskeskkonnahoid hakkab eelkõige ikkagi kodust peale. „Esimene kontakt loodusega on ilmselt lasteaias ja siis koolis ning siis oleneb, kuidas seda serveeritakse,“ ütles pealik.

Laidi sõnul saavad lapsed tihtipeale esimese kontakti looduse tundmisel siis, kui kodus või lasteaias lauldakse laulu: „…metsas kuri jahimees“. „Kõik teavad tänu sellele laulule, et jahimees on metsas kuri ja paha ning loomad on nunnud ning vaadatakse seetõttu jahimeeste peale halvasti. See on üks põhjustest miks tuleks keskkonnaprobleemidest hakata laiemalt ja rohkem rääkima ka koolides. Seda enam, et koroonaviiruse puhangu ajal oli siin, Tallinna lähedastes metsades liiklus nagu Viru tänaval ja sellega tekitati parajat segadust,“ tõdes Laid.

Jahimeeste korraldatud õppepäevale tuli kohale nii vallaametnikke kui maaomanikke, koolide esindajaid, loodusõpetuse õpetajaid, Põllumajandus- ja Toiduameti esindajaid ning külavanemaid. Keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaameti esindajad sel korral kohale tulla ei saanud. Sarnaseid üritusi on Jüri jahimehed korraldanud juba 10 aastat.

Kohale tulnud Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja regiooni juhataja Vladimir Vahesaar tõi jahimeestele tervitusi ning tuletas meelde, et seakatk pole kuhugi kadunud. Ta selgitas, et hiljuti oli ka uus puhang Jüri lähedal asuvas Kiili vallas.

„Viirus tegutseb ka täna aktiivselt meie metsades. Alles eelmisel nädalal jäi siin samas lähedal auto alla üks metssiga, kellel tuvastati positiivne tulemus SAK viirusele. Tähtis on hoida ohutustingimusi ning bioturvalisust kõrgel ning transpordivahendid jm varustus puhtana,“ tõdes Vahesaar.

Ringreis kohalikus looduses ja ühisjaht põdrale

Pärast tervituskõnesid korraldasid Jüri jahimehed ringreisi Rae valla lõunapoolsetesse küladesse ja tutvustasid kohalikku loodust. Seejärel tegid nad külalistele loodusmatka kohtadesse, kuhu tavainimesed üldjuhul ei sattu ning näitasid jahiseltsi söödaplatsi ja jahikantslit.

Seejärel pandi külalisena jahil viibinud matkalised ajujahiks ritta ning ühisjaht põdrale võis alata. Moodsa aja jahimehed jälgisid jahti muidugi Huntloci mobiilirakenduse abil, nii ei läinud keegi kaduma. Kuigi läbitav maastikuala tundus ajajatele võrdlemisi keeruline, kuna ületada tuli nii veekogusid kui võidelda oksarägastikega, siis lõpp viis neid juba looduskaunisse karjääriserva sügisvärvilises metsatukas.

Pärast õnnestunud jahti, kus kütiti üks põdramullikas, peeti ühine lõuna jahimaja juures ning tehti päeva osas kokkuvõtteid ning tänati osalejaid.

Jüri Jahimeeste Seltsis on 34 liiget ning hallata 7,5 tuhat hektarit jahimaad. Jüri jahimehed rajavad Keskkonnaministeeriumi, PRIA ja Rae valla kaasrahastuse abil hetkel jahimaja, kuhu on planeeritud keskkonnaõppeklass koos jahisaali ning uluki esmakäitlusruumidega. Jahipiirkond on neil mitmekesine erinevate maastikualadega: näiteks on nii raba, jõgesid, järvi kui erinevat tüüpi metsamaad.

Jüri Jahimeeste Selts peab sel jahihooajal küttima 9 põtra, kellest 4 isendit on nüüdseks tabatud.