Lõuna poolt on Eestisse levimas uus sigade Aafrika katku laine. Kutsume jahimehi üles metssigu küttima eelistatult seafarmide ümbruses.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on infosüsteemi Jahise keskkonda selle aasta märtsi algusest lisatud Eesti seafarmide asukohad. „Selle info kaardile kandmise eesmärk on anda jahimeestele teavet, kus asuvad seafarmid, ehk kus tuleb metssigu esmajärjekorras küttida. Meie ühine eesmärk on hoida seafarmid seakatkust puhtad ja kutsume kõiki jahimehi seda eesmärki järgima,“ ütles Korts.
EJS-i IT projektijuhi Karri Urbani sõnul kuvatakse kaardile kantud seafarmide asukoha ümber ohuala vastavalt ohutasemele. „Kasutusel on kolm ohutaset: väga kõrge (raadius 10 km), kõrge (raadius 3 km) ja mõõdukas (raadius 3 km). Kaardikiht kuvatakse, kui vaadatakse metssea küttimistulemusi kaardilt,“ lisas Urban.
SAK on tõsine oht meie rahvuslikule seakasvatusele. Eelmisel aasta suvel sattus katk Kiili Pihlaka farmi, kus tuli hukata ca 2000 siga. Metsigade eemal hoidmine farmidest on võtmetähtsusega. Kui märkate metssigade liikumist ohualades, andke sellest teada kohalikule jahiseltsile.
Kokku on Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel sellel aastal SAKi tuvastatud 50 metsseal, 17 juhul oli tegemist SAKi viiruse leiuga. Aktiivset viirust on tuvastatud Harju, Ida-Viru, Lääne-Viru, Põlva ja Võru maakonnas. Nende leidude alusel saab öelda, et SAKi viiruse aktiivne levik ei piirdu ainult Põlvamaaga ning endiselt on ohus kõik seapidajad.
Jahimehed on 1. märtsil alanud jahiaastal küttinud kokku 3456 metssiga, mis on ligi 700 isendit rohkem kui mullu samal ajal. Lisaks on hukkununa leitud 24 ja seakatku tunnustega hukatud 10 metssiga.
