Kilingi-Nõmme külje all Saarde külas murdsid hundid septembris taluõuest napilt poolesaja meetri kaugusel kolm jäära. Talu peremees Andro Lemmik, kes loomad kaotas, nimetas seda ennekuulmatuks looks.
„Külarahvas on kohkunud, et hundid nii lähedale julgevad tulla,“ sõnas Lemmik Sakalale.
Samal ajal on just Kilingi-Nõmme kant ja selle kaugemgi ümbrus piirkond, kus hunte pole juba aastaid küttida lubatud, sest seal kui Nigula looduskaitsealal ja Soomaal ning nende maadega piirnevatel aladel on käivitatud pikk huntide uurimise teadusprojekt.
Nii on Pärnu- ja Viljandimaal hundijahialast välja jäetud Kilingi-Nõmme, Kullipesa, Ora, Rahnoja, Surju, Tahkuranna, Tihemetsa, Tori-Selja… Loetelu jätkub Viljandimaal, jõudes Abjast üle mitme jahipiirkonna Sürgavereni.
„Seal ei tohi hunte küttida, sest liigi rakendusuuringutega seonduvalt soovitakse säilitada neil aladel elavaid hundikarju,“ ütles keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Hundiuurija ja -kaitsja Marko Kübarsepp keskkonnaagentuurist lisas, et teadusprojekti täpsem eesmärk on uurida huntide toitumist, selle muutumist ajas, huntide eluks vajaliku ala suurust, reviirikäitumist, reproduktiivsust ja muudki.
Et hunte jahimeeste eest kaitsev territoorium on ulatuslik, jõuab piirangu mõju kaugemale. Nii tunnistas Pärnumaal mere lähedal Jõulumäel hobuseid pidav Keskküla talu perenaine Anne Lahesoo, et ei julge hobuseid ööseks koplisse jätta, sest kardab huntide rünnet.
Loe lähemalt Sakalast.
