Küll ujuvad karud päise päeva ajal üle järve, küll kondavad linnatänavail, küll satuvad muidu inimestele nii lähedale, et sotsiaal- ja muu meedia on ottide piltidest pungil.
„Karud ongi liikvel, sest noored, äsja iseseisvunud loomad otsivad endale elupaika, vanematel on aga jooksuaeg,“ ütles terioloog Harri Valdmann Õhtulehele. Tõdedes, et karusid on ka muidu praegu Eestis päris palju – hinnanguliselt tuhatkond.
Pruunkaru on üks neist loomadest, kelle arvukus on viimase saja aasta jooksul Eestis kiirendanud sisuliselt nullist tuhandeni. Ajakiri Eesti Mets küll ilmselt pisut alahindas olukorda, kui ta 1921. aastal kirjutas, et „viimased üks ehk kaks meie metsades ringi hulkuvat karu saavad lähiajal hävitatud“, aga vähe oli neid siis tõesti.
Loe lähemalt Õhtulehest.
