Tavapäraselt hakkavad karud taliuinakuks kohta otsima juba novembris, kuid see oleneb mõnevõrra ilmastikuoludest. Paar nädalat enne taliuinakusse jäämist karude liikuvus ja toitumine väheneb. Sügisel varub ta omale piisavalt rasvavarusid, et puhkeseisundis talv üle elada.
„Kuigi on arvatud, et karude taliuinak sõltub talvisest ilmast või lumevaibast, siis nii see alati pole. Karul on nii-öelda bioloogiline kell üsna paigas, aastast aastasse lähevad nad üsna samal perioodil magama. Uinaku sügavus on aga sõltuvuses ilmastikuoludest,” ütles EJS-i tegevjuht Tõnis Korts.
Taas hakkavad nad aktiivsemalt liikuma kevade saabudes, mil toidupoolist ka rohkem metsas saadaval. Emakarul sünnivad pojad tavaliselt jaanuaris. Kui teda sel perioodil häirida ja pesast üles ajada, võib emakaru pesast lahkuda ja tagasi ei pruugi tulla.
Pruunkaru pole ainuke, kes taliuinakut teeb. Puhkeperiood on ka osadel teistel imetajad, nt kährikutel, kes külmaperioodil paikseks jäävad. Plusskraadide saabudes nende aktiivsus tavaliselt tõuseb ja nad võivad toiduotsingutel ringi liikuda.
Pruunkarudel läheb Eestis väga hästi, nende arvukus on viimastel aastatel küündinud tuhandeni. Paljud inimesed, kes enne karu looduses näinud ei olnud, on nendega viimastel aastatel kohtunud.
