Eestis elav pruunkaru on kaitsealune liik ja ta veedab talveperioodi uinakus, mis kestab tavaliselt novembrist märtsini või aprillini.
See on eriline puhkeseisund ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Taliuinak on talveunest erinev – uinak sarnaneb sügava unega, looma elulised näitajad väga suurel määral ei muutu.
Kuigi karude uinak pole sügav talveuni nagu mõnel teisel loomal, aitab see neil säästa energiat ajal, mil toitu on vähe. Talveks valivad karud spetsiaalsed pesakohad, mis pakuvad neile kaitset külma ja võimalike ohtude eest.
Kus karud Eestis talvituvad?
Karude talvitumispaigad võivad erineda olenevalt maastikust ja piirkonnast, kuid kõige sagedamini võib nende pesi leida järgmistest kohtadest:
- Puujuurte ja mahalangenud puude all või lohkudes – karud kaevavad end suurte juurte alla või kasutavad juba loomulikult tekkinud lohke.
- Tihedates metsades ja võsastikes – pakuvad varju ja kaitsevad lumetuisu eest.
- Rabades – pehme pinnas võimaldab kergemini pesa kaevata.
Sageli eelistavad karud samu pesapaiku aasta-aastalt, kui need on osutunud turvaliseks.
Kuidas karu pesa ära tunda?
Kuna karud võivad pesa rajada mitmesugustesse kohtadesse, on selle äratundmine mõnikord keeruline. Siiski on mõned tunnused, mille järgi võib kahtlustada, et oled karu talvekorteri läheduses:
- Suur ava maapinnas, juurte vahel, võsa või okstehunnikus, sageli osaliselt lumega kaetud.
- Maa kraapimise ja kaevamise jäljed pesa ümbruses.
- Karvad ja allapanu pesa juures – karud vooderdavad pesa lehtede, sambliku ja enda karvadega.
- Suurte loomajälgede olemasolu pesa ümbruses enne lume tulekut.
Ei ole soovitatav minna karu pesi otsima, kuna looma häirides võib ta muutuda ohtlikuks.
Mida teha, kui satud karu pesa lähedusse?
Kui avastad võimaliku karu pesa – talvituspaiga, on oluline säilitada rahu ja vältida loomale ebamugavust tekitamist.
- Ära mine pesa lähedale ega ürita piiluda sisse – karu võib end ohustatuna tunda ja reageerida agressiivselt.
- Liigu vaikselt ja tagane samas suunas, kust tulid – äkilised liigutused ja lärmakus võivad looma ärritada.
- Väldi karu pesakohtade märgistamist ja jagamist sotsiaalmeedias, et mitte suunata sinna teisi uudishimulikke inimesi. Karu on kaitsealune liik ja tema talvituspaigast avalik teavitamine pole lubatud.
- Kui kohtad ärganud karu talvel, on see märk, et ta võib olla häiritud ja rahutu – püüa rahulikult eemalduda ja anna olukorrast teada Keskkonnaametile.
Talvituspaigast peaks teatama Keskkonnaametit
Vastavalt looduskaitseseadusele on pruunkaru talvituspaik koht, kus karu teeb taliuinakut, ning selle ümbrus 300 meetri raadiuses.
Talvituspaiga avastanud isik on kohustatud informeerima sellest kolme ööpäeva jooksul Keskkonnaametit, kes nii kiiresti kui võimalik peatab pruunkaru talvituspaigas metsateatisega lubatud tegevused ning jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud tegevused kuni talvitusperioodi lõpuni.
Pruunkaru talvituspaigas on keelatud jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud tegevused ning metsa majandamise ja kasutamisega seotud tegevused.
Pruunkaru talvituspaiga kaitsekord kehtib talvituspaiga leidmisest kuni sama talvitusperioodi 15. aprillini.
Mitmekesised talvituspaigad
Karude talvitumispaigad Eestis on mitmekesised, kuid nende ära tundmine peale uinakut nõuab head loodusetunnetust. Sageli näevad need välja lihtsamad kui tavakodanik ette on kujutanud.
Tavaliselt taliuinakut peavad karud mahalangenud puude all või lohkudes. Karu pesa võib ära tunda kraabitud maa, võimalike karvade, jälgede järgi. Kui leiad karu pesa, on parim lahendus rahulikult eemalduda ja mitte looma uinakut segada.
