Jahipidamist kujutatakse sageli vääralt kui suurt survet loodusele ilma andmete hoolika analüüsita.
FACE on põhjalikult hinnanud liikmesriikide esitatud aruandeid loodusele avalduva surve ja ohtude kohta aastatel 2013‒2018, et anda selgust, millised suured mõjutegurid mõjutavad linnuliike (eelkõige neid, mis on loetletud direktiivi lisas II – jahilinnud) ja suurkiskjaid Euroopas.
FACE leidis, et:
- linnu- ja elupaikade direktiivis loetletud elupaikade ja liikide puhul on jahipidamisel väga väike osa suurele keskkonnamõjule.
- pooled linnuliigid, kelle jahipidamisest teatati kui suurest keskkonnasurvet, on Euroopa Liidus hea seisundi ja suundumustega.
- elupaikade kadu on põllumajanduse ja linnastumise tõttu põhiline surve lindudele.
- suurkiskjate puhul on kõige suuremad mõjutegurid keskkonnale infrastruktuuri ja salaküttimise mõju.
- kuigi loodus Euroopas on mitmekordse surve all, on jahimehed nii lindude kui suurkiskjate kaitsmisel võtmeisikuks.
Kuigi arvukuse vähendamine on osa jahitegevusest, on see populatsiooni suurusega võrreldes sageli marginaalne nagu näitavad küttimisandmed, lisaks rakendavad jahimehed aastaringselt ka looduskaitsemeetmeid.
FACE bioloogilise mitmekesisuse manifest näitab paljusid jahimeeste tegevusi, mis toovad kasu bioloogilisele mitmekesisusele kogu Euroopas. Ka Eestis on sealses projektis osaline „Ulukid teel“ ning niidukahlajate kaitselise projektiga.
FACE raportist saab lähemalt lugeda siit.
