Võrumaa jahimeeste seltsi esimees Mati Kivistik tõdeb, et põtrade toidulaud on suurenenud metsaraiumise tõttu muutunud rikkalikuks.
Samas pakuvad hõrenevad metsad suurele loomale vähem kaitset.
Mis metsas praegu toimub, millest jahimehed räägivad?
Kui tervikuna Eesti peale mõelda, siis on väike hirm põtrade pärast, sest toimunud on kerge üleküttimine. Samas on elutingimused seoses suurte uuendusraietega märkimisväärselt paranenud.
Kuidas?
Langetatud metsa asemele tärkav noorendik on väga hea toidubaas, kuid teisalt on metsaalused märksa hõredamad ja pakuvad varjumisvõimalust vähem.
Kuidas te teate, mitu põtra metsas on?
Ega täpselt teagi. Võrreldes metskitsega annab põtru paremini loendada, sest nende arvukus on väiksem, ta on suurem loom.
Kui 1980ndate keskel jahimeheks hakkasin, siis piltlikult öeldes piisas, kui metsas paar korda vilistada-plaksutada ja põdrad olid väljas. Praegu aga võid põdrast paarikümne meetri kauguselt mööda jalutada, kuid tema liigutab võsa vahel vaikselt kõrvu ning välja ei tule. Ta on küttide liini toimimise ära õppinud.
Loe edasi Lõuna-Postimehest.
