Jahinduse valikaine viis Andres Üprus seekord läbi Kehra gümnaasiumis septembri- ja oktoobrikuu jooksul.
Huvi jahinduses toimuva vastu on koolis jätkuvalt suur. Seekord oli jahinduse valinud 11 last. Tunnid olid kord nädalas, kokku 35 akadeemilist tundi. „Selle ajaga jõudis jahindustegevuse üsna sisukalt läbi rääkida, aga oli ka praktilisemat tegevust,“ selgitas õppejõud Üprus.
„Jahindusega ei olnud varem keegi kokku puutunud, kuid kõigil oli soov saada teadmisi selle tegevuse kohta ja varem valikainest osavõtnutelt oli ka positiivne tagasiside,“ lisas ta.
Õppetöö jooksul võeti läbi järgmised teemad: jahinduse ajalugu, ökoloogia, jahinduse korraldamine, jahipidamisviisid, jahiulukid, valiklaskmine, trofeed, ulukihoole, ulukikahjustused, jahinduse tähtsus ja vajadus tänapäeval. Lisaks vaadati läbi erinevad õppefilmid.
„Enim sai rõhku pandud ulukite ja nende tegevusjälgede tundmisele,“ tõdes Üprus.
Õpilastele pakkus eriti huvi laskmine. „Kui varasemad aastad oleme käinud lasketiirus ja nad on saanud proovida lasta nii vintrelvast seisvat siga, kui ka siledaraudsest taldrikuid, siis seekord tegime teisiti. Kuna üks võimalus küttimiseks on kasutada vibu, siis kutsusin sellest rääkima ja ka praktilist osa läbi viima Rita-Anette Kohava,“ rääkis õppejõud.
Pärast teoreetilist sissejuhatust pandi üles metskitse mulaaž ja laskmine võis alata. „Nagu jahirelvadest laskmisel, on lapsed ka vibulaskmises päris osavad ja õpivad kiiresti,“ sõnas Üprus.
Ühel koolipäeval tehti ka väljasõit EJS-i peamajja Tallinnas. Seal tutvustas Tõnis Korts õpilastele peamaja meeskonna töid ja tegemisi eesti jahinduse koordineerimisel ja juhtimisel. Jahiulukitest, jahisaagi ja trofeede väärtustamisest rääkis Rimon Kaplan. Lapsed said näha ja tutvuda paljude erinevate trofeedega.
