15. veebruaril toimus Toosikannu puhkekeskuses Kehtna jahindusklubi 100. aastapäeva pidulik tähistamine.
Kehtna jahindusklubi juhatuse liikme Jaanus Kaljula sõnul on klubi tegus ja oma tegevuses ollakse aktiivsed sissepoole, aga on otsustatud olla nähtavad ka väljapoole.
„Kui see 100. aastapäeva kuupäev hakkas liginema, siis oli üksmeelne otsus seda pisut suuremalt ka tähistada,” ütles Kaljula. „Seda enam, et mõne aasta järel oleme ikka hooajast ka pidulikuma kokkuvõtte teinud. Meil on klubis neli gruppi: Lelle, Kehtna, Ohekatku ja Keala ja selline ühine kokkusaamine loob hea võimaluse koos kaaslastega üksteisega suhelda,” lisas ta.
Klubis on arvel 86 kütti, kellest kaks on naiskütti. Juhatus on nelja liikmeline, igast grupist on delegeeritud üks. Juhatuse esimeest kui sellist pole, otsused võetakse vastu konsensuse alusel.
Jaanus Kaljula ütles muheledes, et oma juhatuse töökorralduse puhul on nad snitti võtnud Paka või kuningate mäel korraldatud nn kärajatest: „Koduloolased on arvanud, et Henriku Liivimaa kroonika lõigus, mis kirjeldab sündmusi 15. augustist 1216, mainitud ümberkaudse rahva Eestimaa keskel Harjumaal Raigele külas aset leidnud iga-aastased nõupidamised nn Raikküla kärajad, toimusid Pakamäel.“ (Wikipedia).
Pidulik õhtu
Piduõhtu juhatas sisse lühike kokkuvõte Kehtna Jahindusklubi ajaloost. Oma tervitussõnad ja kingituse, milleks oli Jüri Jõepera karupilt, andsid üle EJS-i juhatuse liige Raplamaalt Ats Nõlvak ja tegevjuht Tõnis Korts.
Õhtu jooksul toimus palju põnevat, sealhulgas väga hariv viktoriin.
Jahisarvega puhus jahi avatuks Vahur Kotkas, kes oli ka eelmisel suvel toimunud jahimeeste kokkutuleku parim jahisarve puhuja.
Õhtu tantsulist poolt sisustas Kehtna valla oma bänd Brändy ja õhtujuht oli Tarmo Tammus.
Jahindusklubi ajalugu
Järgnevalt on toodud väljavõtted Tanel Toomla uurimistööst Kehtna jahindusklubi algusaastatest tänapäevani (1924-2020):
Kehtna Jahindusklubi alguspäevil
Kehtna Jahimeeste seltsi asutamise algatasid 1924. aastal kohaliku Kaitseliidu liikmed: Kehtnapere talu peremees Eduard Kerdi, Kehtna Riigimõisa karjaravitseja Hans Murro ja konstaabel August Seersant.
Seltsi loomine pidi tagama eeskujuliku ja seaduses ettenähtud ajal jahipidamise, jahiloomade kasvatuse edendamise, kahjulike kiskjate, loomade ja lindude hävitamise, kodumaa jahiloomade võimaliku hoidmise ja võitlemise keelatud abinõuetega jahipidamise ja salaküttimise vastu. Kindlasti ei peetud kahjulike loomade ja lindude hävitamise all silmas nende liikide väljasuretamist, vaid leviku mõõdukat piiramist. Selts kanti Tallinna Haapsalu Rahukogu registreerimisosakonna otsusel seltside ja ühingute registrisse 14. veebruaril 1925. aastal.
„Põhikirja kohaselt võisid seltsi liikmeiks astuda kõik jahihuvilised Eesti Vabariigi kodanikud.” Keskmiselt kuulus seltsi liikmeskonda 30-40 inimest. Tähelepanuväärne on seegi, et seltsis oli ka naisliikmeid. Seltsi liikmeskond jagunes pärisliikmeteks, auliikmeteks ja toetajaliikmeteks, kellest igaühel oli ühingu tegevuses oma roll. Liikmetele rentis selts ümbruskonna talunikelt ja Riigimaade Valitsuselt maad jahipidamiseks. Kogu oma maa rentis Kehtna Jahimeeste Seltsile ka Eduard Kerdi ise, kellele kuulus natukene üle seitsmekümne kuue hektari (70 tiinu) metsa- ja põllumaad
Seltsi juhatuse- ja üldkoosolekuid peeti Kehtna Vabatahtliku tuletõrje seltsimajas, Kehtnapere talus, konstaabel August Seersandti korteris, Kehtna mõisas ning vahel ka muudes selleks sobivates kohtades.
Kehtna Jahindusklubi tänapäeval
Kaasaegse jahitegevuse alguseks Kehtna ümbruses on on 16. jaanuar 1999. a, kui juhatuse liikmed Kalju Miklas, Raul Velleste, Evald Puhkan ja Priit Reinaus Kehtna Jahindusklubi juhtima hakkasid.
Praegu on Kehtna Jahindusklubi tegevusvaldkondadeks ametlikel andmetel “Jahindus, karusnahatööndus ja ulukikasvatus ning neid teenindavad tegevusalad”. 2009. majandusaasta aruandest saab lugeda, et tegevusteks olid “jahinduse arendamine ja jahindusalaste teadmiste levitamine ning oma liikmete ühise vaba aja veetmise korraldamine”. Viimase all mõeldakse maakondlikul jahimeeste kokkutulekul osalemist, klubi sünnipäeva pidamist ning muid väiksemaid kokkusaamisi.
Klubi on jaotatud nelja jahtkonda: Keava, Lelle, Ohekatku ja Kehtna. Igal jahigrupil on oma piirkonnas küttimiseks mõeldud maa-ala. Klubi juhatus moodustub iga jahigrupi esindaja(te)st. Klubis on liikmete arv püsinud viimastel aastatel 100 ringis.
