Väikekiskjate (rebaste, kährikkoerte ja mäkrade) järeltulijad on piisavalt suureks kasvanud, et maanteedel hukka saanud pisemate loomade-lindude korjustega maiustada. Väikekiskjate järjest sagenevad hukkumised aga annavad teada, et see võib osutuda surmalõksuks.
Jahindusbioloogi ja EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul hakkavad suve keskelt alates maanteedel silma hukkunud noored väikekiskjad. „Maanteed on nendele justkui kaetud toidulauaks, mis noorloomi magnetina ligi meelitavad, aa see kerge toiduhankimine võib neile kurvalt lõppeda. Ega siin väga palju teha ei olegi, aga hea oleks see, kui sõidukijuhid arvestaksid noorte kiskjate võimaliku teele sattumisega,“ ütles Korts.
Eesti Jahimeeste Seltsil käib koostöös IF kindlustusega kampaania „Metsloomal on alati peatee“. „Arvestagem siis kõik lisaks suurulukitele ka väiksemate metsaelanikega,“ kutsus tegevjuht ülesse.
Liiklusõnnetuste vähendamisele fokuseeritud kampaania käigus teavitame liiklusohutuse osas. 70 Olerexi teenindusjaamast leitav infomaterjal keskendub sellele, kuidas märgata metslooma ja kuidas looma nähes õigesti käituda; kuidas tegutseda, kui toimus kokkupõrge metsloomaga ning kuidas määrata ja teatada enda asukohast Häirekeskuse telefonile 1247.
Teenindusjaama külastades haara kaasa tasuta kleeps või skaneeri telefoniga teabelehelt QR-kood ning salvesta kasulik info oma nutiseadmesse. Sama infoga on võimalik tutvuda ka siin.
