Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaamet tuletavad jahipiirkondade kasutajatele meelde jahiulukite seireandmete kogumise kohustust. Adekvaatsed andmed ulukite arvukuse ja küttimise kohta aitavad ennetada populatsioonide seisundi halvenemist ning ulukikahjude suurenemist.
Seireandmete kogumise ja esitamise kohustus on paika pandud jahiseadusega. „Seire käigus koguvad jahimehed ulukite ja nende jälgede vaatlusandmeid, kaardistavad koprapesakondi, teevad ruutloendust ja koguvad bioloogilist materjali kütitud ulukitelt,“ selgitab Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja.
Kord aastas tuleb ka esitada jahindusstatistilisi andmeid, mis sisaldavad küttimistulemusi, väikeulukite arvukuse hinnanguid ja teavet jahipiirkonna kasutaja tegevuse kohta.
Seireandmed on vajalikud, et saada adekvaatset ülevaadet ulukiasurkondade seisundist ning teha õigeid otsuseid asurkonna ohjamisel. „Nende andmete põhjal tehtud otsused aitavad vältida ja ennetada võimalikke probleeme, mis on seotud ulukipopulatsioonide arvukuse kõikumisega,“ sõnas Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialisti Margo Tannik.
Tannik lisab, et puudulike või vigaste seireandmete põhjal tehtud hinnangud ei pruugi kajastada asurkonna seisundit adekvaatselt. Seetõttu võib tagajärjeks olla ulukiasurkonna seisundi halvenemine või hoopis uluki tekitatud kahjude suurenemine.
Näiteks sõraliste arvukuse kasvu tagajärjel võivad suureneda kahjud metsa- ja põllukultuuridele. Kiskjate arvukuse kasvu tagajärjel võivad aga sageneda ründed kodu- ja põllumajandusloomadele, karude puhul ka mesilatele.
Seireandmete esitamisse on jahipiirkonna kasutajate suhtumine olnud erinev. Valdav osa on õnneks selle kohustuse vajalikkusest aru saanud ja andmed korrektselt ära esitanud.
„Paraku on ka neid, kellel mõned andmed esitamata jäävad, vähestel on andmete esitamine jäänud ka üsna puudulikule tasemele,“ tunnistas Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Rauno Veeroja.
2022. aastal on Keskkonnaamet seadnud eesmärgiks kontrollida seireandmete esitamise nõudest kinnipidamist. Soov pole jahimaade kasutajaid kuidagi karistada, vaid nendele olulist seaduslikku kohustust meelde tuletada.
Seireandmete esitamata jätmisel on võimalik ka jahimaa kasutaja vastutusele võtta, see võib piirduda sunniraha või trahviga.
Süstemaatiliste rikkumiste korral tuleb aga jahipiirkonna kasutusõiguse luba kehtetuks tunnistada.
Kohustuslikud seireandmed ja nende esitamise tähtajad leiab keskkonnaministri määrusest „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus“. Seireandmete kogumise juhendid ja esitamise vormid leiab Keskkonnaagentuuri kodulehelt.
Ülevaatliku kalendrina on seireandmete kogumise ja esitamise tähtajad toodud ka Eesti Jahimeest Seltsi kodulehel. Seireandmed tuleb esitada Keskkonnaagentuurile ning osa vaatlusandmeid saab esitada ka Eesti Jahimeeste Seltsi infosüsteemi JAHIS kaudu.
Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaamet tänavad jahimehi nende kogutud ja õigeaegselt edastatud seireandmete eest.
